Noori ja noorust võib kirjeldada mitmel viisil. Üsna levinud on nooruse nägemine ettevalmistusfaasina täiskasvanueaks, s.t et noor ei ole veel “valmis”. Niisugune lähenemine toob endaga kaasa võimusuhete küsimused – täiskasvanud (need, kes on “valmis”) teavad ja ütlevad, kuidas peab ning õige on. Võimusuhete hierarhiat kogevad noored kindlasti enim hariduses, aga kaasarääkimise võimaluste piiratuses laiemaltki. 

Valimisea langetamine on üks samm taolise võimuhierarhia vähendamisel. Siin on vaatenurk, et noor on valmis juba praegu kaasa rääkima – ta on ressurss täna, mitte alles homme (Corney, 2014). Noorsootöö kui noortele arendavate võimaluste looja on valdkond, mis peaks sellest vaatenurgast lähtumagi. Noorsootöö ajaloolist kujunemist eri riikides uurides võib näha, et noorte võimestamine, aga ka emantsipatsiooni toetamine on olulised noorsootöö rollid (vt nt Bamber jt, 2014).

Tõsi, Eestis võib noorsootöö põhirõhk jätkuvalt olla noorte võimestamisel ja tema isikliku arengu toetamisel ning emantsipatsioon või ka aktiivseks kodanikuks olemise kontseptsioon on noorsootöös siiani vähem mõtestamist leidnud. Siiski on just 16–17-aastaste esmakordne osalemine valimistel teema lauale “aurama tõstnud”: noorsootöötaja peab endalt küsima, kuidas ta noortega selle teekonna läbib ja neid aktiivse kodanikuna toetab. Eesti noorsootöötajate kogu uuris, mis teeb noorsootöötajatele seoses 16–17-aastaste valijatega muret ning on koos Eesti noorteühenduste liiduga püüdnud vastuseid leida.

Mitte kohustus, vaid õigus

Noorsootöötajate murekohad on noorte vähene teadlikkus valimistest ja valitavatest; võimalus, et poliitikud mõjutavad noori, sh võimulolevate erakondade n‑ö tungimine noortekeskustesse endale eelisseisu looma; teadmatus sellest, kuidas peaks valimisi noortekeskustes kajastama ning mõned noorsootöö spetsialistid kardavad, et noorsootöötajate endi teadlikkus valimistega seonduvast, aga ka eeskuju aktiivse kodanikuna on nõrgavõitu.

Valimiste teemat võiks noortega käsitleda mitte kohustuste, vaid pigem õiguste kontekstis. Valimistel osalemine on iga kodaniku õigus rääkimaks kaasa kohaliku elu kujundamisel ja see on ju positiivne. Sellest loobumine on seisukohavõtt, mis saadab sõnumi rahulolematusest esitatud programmide või kandidaatide osas. Kindlasti ei tasuks takerduda protestivaimsusesse, vaid suunata noori mõtlema, kas ja miks valikut üldse langetada. Valimistel osalemine ei erine oluliselt teistest igapäevastest otsustest, mida noored langetavad (nt mida hakata peale oma vaba ajaga või milline eriala valida pärast õpingute lõppu). Tegelikult on argistes tegevusteski sees n-ö poliitilised valikud (nt millise brändi tooteid eelistada poes). Kõigi nende otsuste langetamisele eelneb (vähemalt ideaalis) ratsionaalne kaalutlemine erinevate valikuvõimaluste vahel, mida noorsootöötaja peaks oskama juhendada. Arutledes võiks noortega rääkida osalemise plussidest: on võimalus saada häälekaks partneriks, kellega kohalik omavalitsus arvestab ning misläbi saab kujundada omale meelepärast kodukohta.

Info kättesaadavaks

Sõnal “poliitika” on Eestis kahjuks kuvand kui millestki räpasest, eemaletõukavast, igavast ja valetamisega seonduvast. Seetõttu on eetilised kaalutlused valimiste juures väga olulised kõigile osapooltele. Noorsootöötajatele annab selged juhised käitumiseks noorsootöötaja kutse-eetika. Muidugi ei ole seal samm-sammult kirjas, mida peaks mingis konkreetses olukorras tegema, kuid väärtused ja põhimõtted võimaldavad käitumise ABC kindlaks teha.

Esiteks: just noorsootöötaja on see, kes tagab noortele ligipääsu informatsioonile, mille alusel noor saaks teha teadlikke valikuid. Seda väga olulist rolli ei saa eirata ega loota teiste peale! Seega võiks üks soovitus näiteks olla, et kõigi erakondade või valimisliitude kohalikud valimisplatvormid on ühel või teisel viisil noortekeskuses (vm noorsootööasutuses) kergelt leitavad (näiteks eraldi kaustas virtuaalselt või reaalselt). Noorsootöötaja on ka ise platvormidega tutvunud ning suudab erapooletul viisil noortega nende üle diskuteerida. Samuti võiks olla kättesaadav materjal kohaliku omavalitsuse toimimisest – kuhu üldse valitakse, mis roll on volikogul ja kes viib otsuseid ellu (vt nt noortekogud.ee/kuidaskohalik-omavalitsus-tootab).

Noortekeskus loob keskkonna, kus noortel on võimalik turvalises (s.t kontrollitud) keskkonnas informatsiooni saada. Turvalise keskkonna loomise eest vastutab noorsootöötaja. Kindlasti on noortekeskustes käimas muidki projekte, seega ei saa eeldada, et kõigi erakondade valimisplakatid on igapäevaselt seintele mahutatud, pigem võiks nähtaval olla üleskutsed valimistel osaleda ja info valimiste toimumisest. Samas, valimisdebati või muu ürituse korraldamisel oleks lisamaterjal jällegi hea. Loomulikult saadab noorsootöötaja kutse valimisdebatil osalemiseks kõigile kandideerivatele erakondadele ja valimisliitudele ning mõtleb läbi ka reeglid, mille alusel debatt toimub.

Noorte valimisõigus pole poliitikutele üksnes võimalus hääli juurde saada, vaid ka väljakutse end valitavaks muuta (noored on tõenäoliselt kriitilisemad kui täiskasvanud, kes on aastaid üht või teist kandidaati või erakonda toetanud). Seega, samm edasi on noorte huvidest või kohaliku elu küsimustest lähtuvalt valimisplatvormide läbitöötamine (võib-olla soovivad nad esktreemspordivõimalusi või luua noortevolikogu – kuidas ja kas on sellised teemad sisse kirjutatud) – viisakaks valimisdebatiks valmistumine noortega.

Kutse-eetika on tähtis

Teiseks: noorsootöötaja on oma tegevuses aus ja avatud noorsootöö eesmärkide osas ning tegusteb läbipaistvalt, avatult, aruandvalt. See kutse-eetika tees välistab igasuguse ühele erakonnale eelisseisu loomise. Noorsootöötajal on kohustus mõjutamiskatseid, demagoogilisi võtteid ja nende eesmärke noortele selgitada. Soovitame noorsootöötajatel kutseeetika teese au sees hoida ning vajadusel ka kogukonnas ja poliitikutele tutvustada. Loomulikult tuleks ebaeetilistest katsetest noori mõjutada informeerida valimiste valvureid, aga ühendust võib võtta nii Eesti noorsootöötajate koguga kui ka Eesti noorteühenduste liidu projekti “Noored valimisvalvurid” meeskonnaga, kes on valmis kaasa aitama poliitikutele selgitustöö tegemisel ja vajadusel juhtumite avalikustamisel.

Kolmandaks: noorsootöötaja roll ja eeskuju – diskussioon, mis on kindlasti laiem kui valimiste teema. Kutse-eetika rõhutab, et noorsootöötaja kujundab noorsootöö keskkonda vastutustundliku rollitaju baasil, mis lubab järeldada, et noorsootöötaja on oma rollist ja selle mõjust (eeskujust) teadlik ning suhtub sellesse vastutustundlikult. Igal erialal, kus inimene ise on põhiliseks töövahendiks, on küsimus isiklike ja kutsealaste väärtuste kokkusobivusest äärmiselt oluline. Tarvis läheb pidevat refleksiooni ja oma töö taga seisvate väärtuste mõtestamist ning võimalike väärtuskonfliktide tuvastamist. Kui isiklikud ja eriala põhiväärtused on jätkuvas konfliktis, ei ole võimalik oma tööd hästi teha ega ka rahul olla. Ilmselt ei saa rääkida noortele tervislikest eluviisidest ja alkoholi kahjulikkusest, kui ise alkoholi liigtarbitakse ning selgitada aktiivseks kodanikuks olemise tähtsust, kui ise seda ei praktiseerita.

Mida vastad noorele, noorsootöötaja, kui ta küsib, kas lähed valima? Loodetavasti vastad “jah”, kuid oma valimiseelistused jätad erapooletuse säilitamiseks enda teada. Küsimuste ja mõtete korral julgustame noorsootöötajaid Eesti noorsootöötajate koguga ühendust võtma: info@enk.ee.

Viidatud allikad:
Bamber, J; O’Brien-Olinger, S; O’Brien, M (2014). Ideas in Action in Youth Work in theory.
Corney, T (2014). Professional Youth Work: An Australian Perpsective.

Artikli autorid:

Ilona-Evelyn Rannala, PhD
Eesti Noorsootöötajate Kogu

Karl Andreas Sprenk
Eesti Noorteühenduste Liit

Ilmunud väljaandes Noor Tegija, 23.08.2017