Aune Suve-Kütt on noorsootöötaja enda sõnul juba aastast 1992, kui temast sai Eesti Skautide Maleva hundujuht. Eesti Noorsootöötajate Kogu liige ja tänavu suvel Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõpingud lõpetanud Aune Suve-Kütt töötab igapäevaselt kohalikus omavalitsuses noorsootööd korraldades ning usub, et pikk valdkondlik töökogemus ja ülikooli magistriõpingud on teda professionaalses arengus tugevasti aidanud. Seda nii valdkonna päevakajaliste teemadega kursis olemisel kui ka noorsootöö struktuuri ja inimeste süvitsi tundmaõppimisel.

---

Palun tutvusta lühidalt oma ülikoolis suvel kaitstud magistritööd? Mida uurisid ja teada said?

Minu magistritöö teema oli „Noorsootöötajate enesetäiendamise motivatsioon ja enesetäiendamist toetavad tegurid Lääne-Virumaa ja Järvamaa näitel.“ Minu tööd juhendasid Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi külalislektor Gertha Teidla-Kunitsõn ja teadur Külli Kori.

Teema püstitasin lähtudes SA Archimedes noorteagentuuri varasematest uuringutest, mis näitasid, et uuritava piirkonna noorsootöötajate osakaal koolitustel on olnud marginaalselt väike, vastavalt kõigest 1,6%  ja 0,7%. Viisin piirkonna noortekeskuste noorsootöötjate seas läbi küsitluse, milles osales kokku 87% piirkonna töötajatest. Lisaks viisin läbi ka grupiintervjuu.

Uuringu tulemusel sain tead, et enamik piirkonna noorsootöötajast siiski osalevad vähemalt kord poole aasta jooksul koolitustel. Kuna noorsootöö on väga laia valdkondade valikuga, siis leitakse endale sobivad enesetäiendamise viisid erinevatelt pakkujatelt, ka valdkonnast väljast. Valikul saavad määravaks lühemate koolituste puhul kodukoha lähedus, pikemate koolituste puhul ei olnud toimumiskoht oluline.

Olulisemateks peeti kogemusõpet ja õppeprotsessi kaasamist. Unustada aga ei tohiks ka refleksiooni, sest alles refleksiooni käigus võtab noorsootöötaja omaks uued teadmised.

Väljendati kahjutunnet, et väga palju häid koolitusi on rahvusvahelised ja võõrkeeltes. Vahel oleks olnud hea väärt koolitustel käia kogu meeskonnaga. Teemad, mis kõige enam noorsootöötajaid köitsid on nutikas noorsootöö, formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimine, noorte mõistmine ja kaasamine ning mainekujundus. Olulisemateks peeti kogemusõpet ja õppeprotsessi kaasamist. Unustada aga ei tohiks ka refleksiooni, sest alles refleksiooni käigus võtab noorsootöötaja omaks uued teadmised.

Milline noorsootöötaja oled Sa nüüd, pärast magistriõpingute lõppemist võrreldes end kaheaasta taguse ajaga, kui olid alles noorsootöö korralduse õpinguid alustamas?

Magistriõpingud on kujundanud ja avardanud minu analüüsivõimet, seda just noorsootöö korralduse tasandil. Minu igapäevatöö on noorsootöö korraldamine kohalikus omavalitsuses. See tähendab, et asetades noored, nende vajadused ja eripärad esikohale tuleb valdkonnas erinevaid aspekte avada just täiskasvanutele ja seda eelkõige poliitikutele, kellest sõltuvad noorte võimalused täna. Meie noorte väljakujunevatest väärtustest, huvidest, kogemustest ja tegevustest sõltub ju kogu riigi tulevik.

Kuidas on ülikooli magistriõpingud aidanud Sul noorsootöö valdkonda teistmoodi tundma õppida ja kuidas Sind professionaalselt arendanud?

Olen Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöötaja haridusega, tegin seda tööd aktiivselt pea kümme aastat. Siis aga pöördusin muuseumimaastikule, kus töötasin küll noortega, aga enam mitte noorsootöö võtmes. Samas tulid sealgi kõik varasemad teadmised ja kogemused kasuks. 2018. aasta kevadel noorsootöö valdkonda naastes tundsin, et  inforuum on selle ajaga tugevasti muutunud ning otsustasin ennast asjadega taas kurssi viia just läbi ülikooli magistriõpingute. Õpingud on sellel teel mind tugevasti aidanud, nii valdkonna päevakajaliste teemade väljaselgitamisel kui ka noorsootöö struktuuri ja inimestega lähemal tundmaõppimisel.

Rääkides noorsootöötaja kutse-eetikast, siis kuidas õpingud ülikoolis on muutnud Sinu vaadet või arusaamist nende põhimõtete tähtsusest noorsootöös?

Eetika teemal on oma koht magistriõpingutes. Igal noorsootöötajal tuleb avatud silmadega ringi käia, et märgata nii enda kui ka teiste tegevustes eetilisi apsakaid. Ma usun ja loodan, et mul ei teki eetikast lähtuvaid probleeme, aga minu tööks on märkamise korral nendele tähelepanu pöörata ning olukord lahendada. Olgem avatud ja ärgem seadkem isiklikest väärtustest tulenevaid piiranguid noortele. Väärtuskasvatusel sh kogemuskasvatusel on noorsootöös väga eriline roll.