Kuidas saab avaliku esinemise kogemus noorsootöötajale tema töös kasuks tulla ning mida on vaja, et olla veenev esineja? Sellest kõigest räägib meie blogis täpsemalt koolitaja Piret Soosaar-Maiberg, kes viis sel sügisel Eesti Noorsootöötajate Kogus noorsootöötajatele läbi ka avaliku esinemise koolituse.


Kuidas saab avaliku esinemise oskus tulla noorsootöötajale kasuks?

Avalik esinemine kui oskus oma sõnumit samaaegselt laiema kuulajate ringini viia on noorsootöös mitmeti kasutatav. Näiteks oma ideede ja plaanide tutvustamisel noortele, kohaliku omavalitsuse töötajatele või koostööpartneritele. Hästi esitletud mõte aitab paremini kaasata ja poolehoidjaid leida.

Mida on vaja, et olla hea esineja?

Paljudel inimestel ei ole igapäevaselt vaja suurema hulga inimeste ees esineda ning tihtipeale pole seda olnud võimalik ka koolis harjutada. Sellest tulenevalt võib arusaam, milline on hea avalik esineja, kujuneda üksikute kogemuste põhjal koolis ja töövaldkonnas või hoopiski YouTube’is nähtu alusel. Sellest tekib kuvand, mida proovitakse oma esinemistes jäljendada.

Tekkinud kuvand ei pruugi aga üldse minna kokku inimese olemusega ning siis on esinemised ebamugavad ning need ei lähe üldjuhul hästi.

Näiteks võib mõni muheda olekuga inimene loobuda huumori kasutamisest ja muutuda hoopiski emotsioonituks. Teine keelab endale žestide kasutamise ja paneb selliselt oma keha krampi. Kolmas, kes muidu väljendab ennast selgelt, teeb oma ettekande kantseliitlikus stiilis. Neljas otsustab põhjaliku PowePointi kasuks, pannes kõik räägitu slaididele ning loeb selle vaid kuulajatele ette.

Avaliku esinemise treeninguid läbi viies näen tihti, et siis, kui inimene sellest kuvandist lõpuks loobub ja tuleb ka PowePointi varjust välja, tunneb ta ennast märksa mugavamalt. Siis tuleb välja inimese loomulik isikupära ja ta saab õppida esinejana toetuma oma tugevustele.

Seda mugavust ja autentsust tajub kuulaja aga enesekindla esinemisena. Kuniks me ei ole robotid, ei ole meist keegi täiuslik oma avalikus esinemises. Kõik inimlik on ekslik. Hea avalik esineja teab ja aktsepteerib seda. Ta lubab endale mõttepause ja sõnaapse ega lase end sellest kõigutada. Ta mõjub ausa ja ehedana. Ta ei proovi kedagi jäljendada. Ta on tema ise.

Sama oluline kui enesekindlus esinemisel on ka kõne sisu ettevalmistus. Hea esineja mõtleb läbi, mis on ta kõne eesmärk ning ehitab oma teksti üles nii, et see toetab seda. Kõne on selgesti liigendatud ja lihtsasti jälgitav.

Nimeta kolm lihtsat nippi oskuslikuks esinemiseks?
  • Tee oma kõnele värske eel-sissejuhatus.

Selle eesmärk on tekitada kuulajas huvi sinu kõne vastu. Ära alusta oma kõnet mahategemisega. Väldi alguseid, nagu: „Ma ei ole täna kõige õigem inimene siin sellest rääkima“, „Selle lühikese ajaga ma ei saa anda kogu ülevaadet, aga veidi saan midagi ikka rääkida“.

Vältida tasuks ka kõne alguseid, mida on palju kasutatud. Näiteks, nagu: „Täna autoga siis sõites mõtlesin..“ või tsitaate, mida olete ise juba mitmes kõnes kuulnud. Soovitan esimesi pähe tulevaid mõtteid pigem mitte kasutada, sest esmasena kipuvad meenuma need, mida oleme ise sarnastes kõnedes kuulnud.

Äkki on hoopis mõni põnev arv või fakt, mis vajab esiletõstmist või värske tsitaat mõnest filmist või raamatust, küsimus publikule või saad hoopis näidata mõnd teemakohast pilti, videot või presenteerida eset. Oluline on, et see oleks seotud sinu ettekande eesmärgiga, sest niisama nunnu kassipilt paraku kõigi jaoks ei toimi.

  • Jäta oma sõnavõtust välja kõik, mis ei toeta sinu kõne eesmärki.

Kui sa ei tea, mis on su kõne eesmärk, siis alusta sellest, et proovid esmalt selle ühe lausena sõnastada. Ülejäänud kõne sisu peaks toetama sedasama juba sõnastatud eesmärki. Kõik, mis sellega kokku ei lähe, viska oma kõnest välja. See on müra, mis eksitab kuulajat.

  • Slaidid on kõnet illustreeriv materjal kuulaja jaoks, mitte kõne spikker esineja jaoks.

Kas sa soovid, et sinu ettekande kuulajad kuulaksid sind või loeksid sinu slaide? Kui su slaidid on täis tihedat teksti, siis hakkab kuulaja sinu kuulamise asemel hoopis slaide lugema. Kui soovid slaide siiski kasutada, siis tee seda pigem märksõnade, lihtsustatud skeemide, jooniste või fotodena.