Liis Enson on Eesti Noorsootöötajate Kogu liige, kes töötab koolis huvijuhina. Uurisime Liisilt, mida ta arvab coaching‘ust, millal võiks noorsootöötaja oma tööelus vajada coaching‘u abi ning palusime ühtlasi jagada ka omaenda kogemust coachee‘na.


Milline oli Sinu varasem ettekujutus coaching‘ust?

Esimest korda coaching‘ust kuuldes ei olnud mul päris õiget ettekujutust. Esialgu olin skeptiline, mõtlesin, et kas see päriselt ka toimib.

Samuti tundus coaching midagi väga keerulist. Mõte, et pean hakkama ennast analüüsima ja lahendusi otsima tundus väga töömahuka ja aeganõudva protsessina.

 

Millal oma tööelus tundsid, et vajad just coaching‘u abi ning kuidas selleni jõudsid?

Tundsin, et olen oma tööelus jõudnud kohta, kus on vaja teha muutusi, kuid ei olnud päris kindel, mis on see, mis muutmist vajab. Siis meenus mulle, et ENK pakub coachingu võimalust ja läksin taaskord nende kodulehele, et uuesti teemasse süveneda.

Võib öelda, et tegemist oli minu puhul n-ö tööalase identiteedikriisiga. Olin juba seitse aastat seda tööd teinud ja tundsin, et mingid kohad vajavad muutmist, ma ise tahan areneda ja samas olid ka sellega seoses tekkinud konfliktid tööl. Kohati tundus, et minu enda arusaamad tööst noortega on muutunud, aga meeskond ei tule kaasa. Sel hetkel tundsingi, et vajan abi väljast ja coaching võiks olla minu jaoks õige tee.

 

Kirjelda seda teekonda ning kogemust. Kas see täitis su ootused? Mida sellest õppisid?

Ma tundsin, et ei ole oma murega üksinda. Coachee‘na tekib võimalus oma tegelikku potentsiaali realiseerida. Coach juhib sind õigete küsimuste ja meetoditega probleemi lahenduseni nii, et coachee pakub ise need lahendused välja.

Coaching aitas leida julgust endas mitte kahelda, vaid proovida enda leitud lahendusi ka päriselt ellu viia ja katsetada. Coaching‘u sessiooni käigus sain turvaliselt asjadest rääkida, lahendusi otsida ja ka mõned sammud ette mõelda ning neid katsetada.

Coaching‘u kasutegur on kõrge, kui mõlemad osapooled maksimaalselt panustavad, on avatud ja ausad.  Vastasel korral mulle tundub, et coaching ei toimi.

Kuna olin ummikus, siis sel hetkel oli mul kindlasti koostööst coach’iga abi ja see täitis mu ootused ja enamgi.

Eelkõige aitas see mul saada suuremat enesekindlust ja eneseusku. Oskust iseennast usaldada ja julgust oma mõtteid ja ideid teistele esitleda ja olla veel parem meeskonnaliige. Samuti olen saanud teadlikumaks iseendast. Ühised analüüsid konkreetsete olukordade osas, on aidanud mul paremini mõista, miks mingis olukorras just nii käitun ja ette mõelda, kuidas ma võiksin reageerida ja käituda. Olen õppinud keskendumist olulisele, oskust ennast hoida, tasakaalukust suhtlemises, oskust hinnata enda käitumist erinevates olukordades.

 

Miks peaks noorsootöötajad kaaluma coaching‘ut?

Soovitan coaching‘ut neile, kes tunnevad, et tahavad muutusi ja areneda ning päris ise sellega toime ei tule.

Noorsootöötaja võiks kaaluda coachingut, kuna coachimisega kaasnev länemine tervikuna, nö inimesest ja tema arengust hoolimine, aitamine leida enda seest ülesse õiged vastused, sobitub minu arvates ka noorsootöö olemusega. Coaching aitab noorsootöötajal endal kasvada ja samas toetab neid väärtusi ja arusaamu, mida noorsootöötaja töös noortega võiks kasutada.


Tutvu Eesti Noorsootööajate Kogu coaching‘u pangaga ning võta meiega ühendust.