COVID-19 pandeemia mõju noorte vaimsele tervisele – kokkuvõte raportist

Noorte vaimne tervis oli halvenev juba enne pandeemiat, kuid mitmed uuringud kinnitavad, et COVID-19 kriis lisas depressiooni, pingete ja ärevuse taseme tõusu kõigist vanusegruppidest rohkem just noortele. Nii said noored kriisis kõige enam kannatada.

Siinne artikkel on ülevaade Euroopa Komisjoni tänavu novembris avaldatud raportist „COVID-19 pandeemia mõju noorte vaimsele tervisele“, mis põhineb Youth Wiki riiklike korrespondentide vastustel (analüüsi periood oli märts 2020 kuni märts 2022), RAY võrgustiku, Eurobarameetri ning UNESCO kvantitatiivsetel materjalidel.

Põhjusi, miks noorte vaimne tervis halvenes just pandeemia ajal, oli mitmeid: mure oma pereliikmete tervise pärast, finantsraskused, vähenenud füüsiline aktiivsus, sotsiaalse suhtluse katkemine, suurenenud ajaveetmine veebis, koolide sulgemine ja sellega seonduvalt tekkinud õpilüngad, mis pikas perspektiivis mõjutas noorte positsiooni tööturul. See kõik pani noori tundma hirmu, frustratsiooni ja teadmatust tuleviku osas. Lisaks kaotas sel perioodil palju noori töö, kuna olid peamiselt palgatud nendesse sektoritesse, mis pandeemia ajal kõige enam kannatada said.

Noorte hulgas on eriti haavatavad need eagrupid, keda koroonakriis mõjutas kõige enam – need on noored, kel olid juba enne pandeemiat vaimse tervise mured (neil oli keerulisem saada ligipääsu teenustele), LGBT+ noored (eriti need, kel oli keeruline kodune keskkond) ja vähemate võimalustega noored (puudulik internetiühendus ja arvuti olemasolu vähendas sotsiaalset suhtlust ning võimalusd osaleda distantsõppel, see muutis nad kõige tundlikumaks sotsiaalsele kõrvalejäätusele).

Euroopa Komisjoni raport näitab, et meetmed, mida riigid rakendasid koroonapandeemia mõju vähendamiseks noortele, jagunesid kuude kategooriasse:

vaimse tervise teenused (rakendas 27 riiki);
haridus (25 riiki);
informeerimine (22 riiki);
noorsootöö (16 riiki);
vaba aeg (15 riiki);
sport (10 riiki).

Igast meetmest alljärgnevalt lähemalt.

Joonis 1. Riikide arv, kes vastavaid poliitikameetmeid rakendasid (märts 20202 kuni märts 2022)

Allikas: Youth Wiki

Vaimse tervise teenused

Sotsiaalse suhtluse vähenemine suurendas noortes depressiooni, ärevust, somaatilisi kaebusi, agressiivset käitumist ja vähendas noorte psühholoogilisi tugevusi. Kehtestatud piirangud tekitasid neis teadmatuse tuleviku suhtes, mis omakorda tekitas jõuetust ning ebaturvalisust.

Eurobaromeetri uuringus, mis viidi läbi 15–24-aastaste noorte seas, küsiti, kuidas saadi hakkama koroonaviiruse pandeemiaga, eriti kehtestatud piirangutega.

Selgus, et kõige keerulisem periood noorte jaoks oli 2020–2021 talv, mil 40% küsitletuist vastas, et hakkamasaamine on raske. 13% ütles, et hakkamasaamine on nii raske, et see ohustab nende vaimset tervist.

Pandeemia esimeses faasis (suvel 2020) olid vastavad näitajad 30% ja 6% ning 2021. aasta kevadel 38% ja 10%.

Joonis 2. Noorte (vanuses 15–24) vastanute %, milline oli hakkamasaamine pandeemia meetmetega, eriti kehtestatud piirangutega (suvi 2020 kuni kevad 2021)

Allikad: Eurobaromeeter 93, suvi 2020. Eurobaromeeter 94, talv 2020–2021. Eurobaromeeter 95, kevad 2021

Milliseid meetmeid riigid rakendasid?

46% vastajatest tõid välja, et ennekõike pakuti ligipääsu psühholoogilisele toele (ehk mitte-meditsiinilist abi). Suurendati investeeringuid vaimse tervise teenustesse (Belgia), pakuti infot ja tuge enesehooleks (nt Montenegro arendas välja mobiilirakenduse, kus jagati infot tegevustest ja harjutusest, mis aitasid toetada enda emotsionaalset heaolu, vähendada ärevust ja suurendada kasutajate teadlikkust oma psühholoogilistest vajadustest). Avati ka spetsiaalsed telefoniliinid (Serbias aitasid professionaalsed nõustajad lastel ja noortel hakkama saada ärevuse ja üksildusega, sh jagasid infot, kust saada edasiseks abiks vajalikke teenuseid).

Haridus

Koolid ei ole koht, kus toimub üksnes õppimine ja areng. Koolid aitavad kaasa laste igapäevaharjumuste kujunemisele, pakuvad sotsiaalset suhtlust, emotsionaalset toetust, füüsilist aktiivsust ja kogukonda kuulumise tunnet. Neid positiivseid tegureid distantsõppele üleminekul korraga enam ei olnud.

Nii tõi koolide kinnipanek kõikides riikides sarnaselt kaasa tõsiseid stressifaktoreid ja mõjutas sügavalt noorte vaimset tervist:

suurenes ebavõrdsus hariduses noorte sotsiaalmajandusliku staatuse ja soo lõikes;
suurenesid erinevused õpitulemustes;
langes õpilaste motivatsioon ja suurenesid ärevuse ning depressiooni sümptomid;
noortel oli rakse leida tasakaalu kooli ja koduga seotud kohustuste vahel, vahel puudus ka isiklik ruum kodus.

See, kuidas korraldati hariduse andmise kriisi ajal, erines riigiti märkimisväärselt.

Rootsi ja Iirimaa ei kehtestanud üldse koolide täielikku kinnipanekut, oli vaid perioode osalise sulgemisega. Oli riike, kus koolid olid väga vähestel päevadel täielikult kinni, samas suurel arvul päevadest olid koolid osaliselt suletud (Belgia, Taani, Soome ja Norra). Näiteks oli Maltal palju selliseid päevi, kus kool suleti täielikult, seevastu oli vähem osaliselt suletud päevi. Kõige vähem olid koolid suletud (nii täielikult kui ka osaliselt) Horvaatias, Prantsusmaal, Iirimaal, Luksemburgis ja Hispaanias. Kõige rohkem päevi olid koolid suletud Bosnia ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias ja Türgis. Kui vaadata neid riike, kes hoidsid arvuliselt kõige rohkem päevi koole lahti, siis Eesti oli 33 riigi seas 13. kohal.

Oluline on märkida, et isegi, kui koolid olid täielikult taasavatud, siis paljude õpilaste jaoks jätkus katkendlik koolis kohal käimine, sest COVIDi levik õpetajate seas tõi kaasa ajutise distantsõppe jätkumise.

Milliseid meetmeid riigid rakendasid?

Tugevdati psühholoogilist tuge koolides – selleks suurendati psühholoogide ja nõustajate arvu (Leedu). Rakendati ka meetmeid õpilaste järele aitamiseks õppimises – korraldati suvekoole ja pakuti tuge kodutöödes (Belgia). Samuti jagati tasuta sülearvuteid ja kiiremat netiühendust neile õpilastele, kes ei suutnud seda ise tagada (Malta).

Informeerimine

Elanikkonnale efektiivse ja adekvaatse info (kehtestatud meetmetest, isolatsiooni mõjust vaimsele tervisele ja emotsionaalsele heaolule, saadavalolevatest teenustest) jagamine on kriisisituatsioonis oluline ja seda eriti noorte seas.

Selgus, et kõikidest eagruppidest puutusid just noored (85%) kõige enam kriisi ajal kokku valeuudiste ja valeinformatsiooniga sotsiaalmeedia vahendusel.

See omakorda tekitas hirmu ja usaldamatust meedia vastu. Noored usaldasid rohkem ametlikke infokanaleid kui meediat ja sotsiaalvõrgustikku. Nii olid noorte jaoks kõige usaldusväärsemad allikad:

teadlased (41%);
WHO (40%);
riiklikud tervishoiutöötajad (30%);
neile järgnes valitsus (23%);
meedia (ajalehed, raadio, TV) 11%;
kaaskodanikud (6%).

Joonis 3. Noorte (vanuses 16–24) usaldus erinevate infoallikate suhtes koroonaviiruse pandeemia teemadel (2020)

Allikas: Euroopa Parlamendi Eurobaromeeter 2020)

Milliseid meetmeid riigid rakendasid?

Peamiselt jõuti noorteni sotsiaalmeedia kampaaniatega: kuidas ära tunda vaimse ja emotsionaalse kurnatuse tunnuseid ning kust otsida abi (Austria). Pakuti ka veebipõhiseid töötubasid, kus eksperdid ja noored debateerisid noorte vaimse tervise teemadel (Küpros). Loodi ka veebilehti, kus jagati infot ja tuge pandeemia ajal (Saksamaa).

Noorsootöö

Osalus noorsootöös mängib võtmerolli noorte vaimse tervise kaitsmisel. Noorsootöö loob võimalusi sotsialiseerumiseks, kogemuste vahetamiseks, arendab kuuluvustunnet ning aitab otsida abi emotsionaalsete ja psühholoogiliste raskuste korral. Noorsootöö on kui katalüsaator, mis võimestab noori, annab eluks kaasa kaasa oskusi (nt koostööoskus, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, eestvedamine), mis toetavad enesekindlust ja vaimset tervist.

Pandeemia mõjutas drastiliselt osalust noorsootöös. Sinnamaani oli noorsootöö enamasti toimunud silmast-silma tegevustena. 82% noorsootöötajatest teatasid raskustest tegevuste pakkumisega.

2020. aasta kevadeks oli 73,6% noorsootöö organisatsioonidest juba ajutiselt suletud ja 19,8% vastasid, et suure tõenäosusega peavad nad oma tegevused ajutiselt sulgema. Ainult 3,5% vastajatest leidis, et noorsootöö on endiselt noortele kättesaadav. Nii tuli noorsootööl liikuda sinna, kus olid pandeemia ajal noored – sotsiaalmeediat ja juba tuttavaid platvorme hakati noorsootöös aina rohkem kasutama. Seeläbi said suurema ligipääsu noorsootööle need ka noored, kes muidu noorsootöös ei osalenud, sh geograafilise distantsi tõttu.

Milliseid meetmeid riigid rakendasid?

Peamiselt pakuti noorsootöötajatele koolitusi ja nõustamist. Samuti loodi erifonde, et tagada noorsootöö elluviimise jätkumine (Belgia). Eraldati raha veebiprojektideks (Luksemburg) ja kohaliku tasandi projektideks (Läti).

Vaba aeg

Mitmed riigid pakkusid tuge suvelaagrite korraldamiseks, et taastada noorte sotsiaalseid kontakte oma eakaaslastega, et noored saaksid nautida vaba aega ning saada osa mitteformaalse õppe võimalustest (Tšehhi). Teised riigid rahastasid kohalikke organisatsioone, kes pakkusid noortele kultuurilisi tegevusi (Holland). Taanis oli programm, kus teatrid, muuseumid ja kultuurikeskused said rahastust selleks, et pakkuda uuenenud võimalusi noorte kaasamiseks.

Sport

Kui 15–24-aastased tegelevad üldiselt teiste vanuserühmadega võrreldes sportimisega rohkem ja füüsiliselt aktiivsemad, siis piirangud, mis kehtestati ka sportimisvõimalustele mõjutasid kõige rohkem just noori.

Nii vähendas COVID drastiliselt noorte osalemist spordis, mis on võtmetegur vaimse tervise hoidmisel. Kui koolid kinni pandi, siis ühes sellega jäid noorte jaoks suletuks ka võimalused spordi harrastamiseks.

Vähesed riigid pakkusid erimeetmeid spordiga tegelemiseks, peamiselt olid need Põhja-Euroopa riigid. Meetmeteks olid finantstugi spordiorganisatsioonidele (Soome), noorte spordis osalemise ergutamine (Saksamaal vastavad kampaaniad), teadlikkuse suurendamise kampaaniad füüsilise aktiivsuse kasuteguritest (Belgia).

Kokkuvõte

Raport näitas, et üldiselt reageerisid Euroopa riigid ettetulevatele väljakutsetele proaktiivselt ja rakendasid mitmesuguseid meetmeid nende lahendamiseks. Kokku tarvitati meetmeid kuues poliitikavaldkonnas:

vaimse tervise teenused;
haridus;
informeerimine;
noorsootöö;
vaba aeg;
sport.

Riigid, kes kasutasid kõiki eelnimetatud meetmeid, olid Belgia, Küpros, Soome, Saksamaa, Luksemburg ja Holland. Kokku oli kaheksa riiki, kes viisid ellu meetmeid viies (sh Rootsi, Taani) või neljas (sh Poola) poliitikavaldkonnas. Eesti rakendas meetmeid peamisel vaimse tervise teenuste, hariduse, informeerimise ja noorsootöö valdkondades.

Raport toob muu hulgas välja, et pandeemia tagajärjed noorte vaimsele tervisele jätkuvad veel pikas perspektiivis ja mõjutavad erinevaid noorte eluvaldkondi (haridus, tööturg, sotsiaalne kaasatus).

Kui COVIDi pandeemial saab üldse positiivseid tagajärgi olla, siis on selleks noorte vaimse tervise asetumine tähelepanu keskmesse.

Noorte vaimne tervis nõuab jätkuvat tähelepanu ja tuge ka pärast pandeemia lõppu. On oluline, et sel ajal rakendatud meetmed (nt vaimse tervise töötajate vastuvõtud koolis, noorteprojektide rahastus, noortesõbralikud meditsiiniteenused jne) jätkuksid ka edasi. Raporti kohaselt peaks suurendama tähelepanu nendes valdkondades, mis siiani olid pigem tagaplaanil, näiteks, nagu noorsootöö, sport ja noorte vaba aeg – need laiendavad noorte kaasatust ja edendavad toimetulekut üksilduse ning isolatsiooniga.

On tänuväärne, et ka Eestis aina enam räägitakse noorte vaimsest tervisest. Olgu siin näidetena president Alar Karise sõnavõtt novembris toimunud WHO vaimse tervise koalitsioonikohtumisel või detsembris riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena toimunud arutelu noorte vaimse tervise teemadel.

Osapooli, kes sel teemal südant valutavad ja kaasa räägivad on mitmeid: näiteks Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Noorsootöötajate Kogu. Kõikjalt on kõlama jäänud vajadus suurendada psühholoogilise nõustamise kättesaadavust. Selle oleme välja toonud ka näiteks Eesti Noorsootöötajate Kogu 2023. aasta riigikogu platvormis.

Soovitused

Noorte vaimse tervise probleem on kogu ühiskonna probleem. Igaüks saab midagi teha selleks, et noorte vaimset tervist hoida ja toetada. Allpool mõned soovitused selleks.

Võtke noori tõsiselt! Noortel on päris probleemid ja teemad, millega nad silmitsi seisavad – märgake ja olge noorte jaoks olemas. Olge olemas lapsevanemana, õpetajana, noorsootöötajana, kaaskodanikuna!
Ärge survestage vanematena oma lapsi, ärge seadke neile kõrgeid ootusi. Noored tunnetavad seda survet ega taha pettumust valmistada.
Kaasake noori! Kuulake, mida nad arvavad, tunnevad ja mõtlevad – proovige noortest päriselt aru saada (jättes kõrvale omaenda hinnangud ja ootused).
Õpetage noori arutlema, reflekteerima ja iseennast kuulama.

Kõik algab seega iseendast ning isiklikust eeskujust. Mida sina teed iseenda heaks iga päev? Kuidas sina hoolitsed enda eest parimal viisil, et olla seeläbi energilisem, rõõmsam, rahulolevam, tervem ja õnnelikum? Siin mõned soovitused.

Piisav ööuni selleks, et olla välja puhanud.
Igapäevane liikumine. Meie kehad on loodud liigutamiseks. Miski ei ole ajule tähtsam, kui see, et ennast regulaarselt liigutaksid. Piisab ka jalutamisest.
Värske õhk. Kui palju sa veedad aega värskes õhus? Tuulutad tubasid?
Mitmekülgne toitumine. Sa oled see, mida sa sööd. Kas ja kuidas see toit, mida sa sööd varustab sind parima kütusega, et keha jaksaks? Kuivõrd palju tegeleme emotsionaalse söömisega ja premeerime end toiduga? Kui palju sa vett jood?
Piisav puhkus. Tähtis on ka oskus puhata ja aeg maha võtta, et taastuda ning leida lahendusi teemades, milles oled kinni jooksnud. Tegutsemisoskuse kõrval on sama tähtis osata ka lihtsalt olla ja end laadida ning tegeleda mitte millegagi.
Sotsiaalne suhtlus. Leia aega, et veeta aega oma kõige lähedasematega, et olla kuuldud ja mõistetud.
Tänulikkus. Oska olla tänulik selle eest, mis sul olemas on. Oska tähele panna seda, mis teeb sulle rõõmu.

See kõik võib küll lihtsalt kõlada, aga kui paljud meist tegelikult seda kõike teevad? Päriselt ka magavad kaheksa tundi ööund, joovad 1,5 liitrit vett päevas, söövad tervislikult, viibivad vähemalt 30 minutit väljas värskes õhus ja on kehaliselt aktiivsed? Ja nii iga päev? Teadmine ja tegemine ei ole üks ja seesama. Ja ometi on kõik see vajalik meie immuunsuse tugevdamiseks, meie hea enesetunde tagamiseks – see on vundament kõigeks siin elus. Seega, mis on sinu järgmine väike samm iseenda ja oma vaimse tervise heaks?

Artikli autor:
Reelika Ojakivi
Juhtimis- ja heaolucoach
Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja aastatel 2015–2020

Artikkel on valminud Youth Wiki platvormi tutvustamiseks.