7. aprillil 2020 said Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmed taas virtuaalselt kokku, et arutleda nutinoorsootöö teemadel. Veebiseminari peateemaks oli seekord veebirakendus Discord ja selle kasutusvõimalused noorsootöös.


Üheskoos arutleti, millised on selle keskkonna n-ö võlud ja valud ja kuidas seda noorte heaks parimal viisil tööle panna. Oma kogemusi jagasid Tartu, Valga ja Rõuge noorsootöötajad: Kauri Kaljuste, Maarja Mägi, Airi Parv ja Jaanika Orav.

Veebiseminari juhatas sisse Diana Poudel, kes on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” ja mängu “Häkkerite lahing” autor. Diana rääkis digiturvalisusest ja tutvustas materjale, mida saab praeguses olukorras noortega digiturvalisuse teema käsitlemiseks kasutada.

Discord’i plussid

Discord’i üle arutledes leiti, et tegu on praegustes oludes hea töövahendiga noorsootöös, kuna paljudele noortele on keskkond juba tuttav. Küll aga toodi välja, et enam kasutavad seda siiski noormehed. Seetõttu on oluline mõelda, kuidas saada keskkonda kasutama ka tüdrukuid. Kaaluda tasub seega, milliseid teisi võimalusi praegustes oludes noorsootöö tegemiseks kasutada, nii et ka teiste sihtrühmadega oleks arvestatud.

Plussina tõid noorsootöötajad välja, et mõne noore jaoks sobib selline keskkond noorsootööks paremini kui mis tahes teine n-ö päriselu keskkond.

Lisaks on hea, et Discord võimaldab luua erinevate teemade jaoks eri kanaleid. Samuti on see noorte jaoks hea ja toimiv suhtluskanal. Küll aga tasuks endale teadvustada, et eelkõige on tegu pigem toetava kanalina kui peamise vahendina noorsootöös.

Reeglid paika

Selliste keskkondade puhul on kahtlemata tähtis läbi mõelda e-noortekeskuse kodukord ja kuidas reegleid ka noortele selgeks teha. Nii e-noortekeskuse lahtiolekuaega kui ka noortele antud vabadus keskkonnas toimetada sõltub aga suuresti noortest endist ja ka noorsootöötajatest.

Discord’i kasutanud noortekeskustel on kõigil erinev kogemus sellest, kas ja kuidas piirata Discord’i n-ö lahtiolekuaega ja ka administreerimisõiguseid. Noored katsetavad sealgi piire ja seetõttu on hea õppida teiste e-noortekeskuste kogemusest.

Mõnel pool on noored ise väga vastutustundlikud ning aitavad keskkonnas korda luua ja hoida. Läbi tuleks kindlasti mõelda, kas panna ööseks keskkond kinni või mitte. On olnud juhuseid, kus öö jooksul on keskkonda postitatud ka ebasobivat sisu. Üks võimalus on sel juhul kasutada roboti abi, kes saab aidata sisul silma peal hoida, kuid alati see nii hästi ei toimi.

Discord’i miinused

Jagus ka neid kogemusi, kus Discord ei ole siiski nii hästi tööle ja toimima hakanud. Oluline on ju lähtuda sihtrühmast.

Osades piirkondades on noortekeskuse sihtrühmaks nooremad noored, kes ei kasuta selliseid veebikeskkondi. Samuti on osade noortega varasemast ajast välja kujunenud teised kanalid, kus noortega kontakti saada on lihtsam.

Mis saab pärast?

Tartu Noorsootöö Keskusel on mõttes luua Discord’i keskkonda Tartumaa noortekeskusi ühendav virtuaalne noortekeskus, mis ka pärast kriisi võiks edasi tegutseda.

Omad plaanid on ka Saaremaal, kus juba praegu katsetatakse Discord’i kasutamist koostöös noortekeskuse ja kooliga ja seda eesmärgiga, et ka pärast kriisi võiks see jääda kohaks, kus noored, kool ja noortekeskus ühiselt infot vahetavad.

See on kindlasti mõttekoht ka teistele noortekeskustele, kes on Discord’i katsetamas või plaanivad seda teha.

Discord ja digiturvalisus

Diana Poudel tõi välja, et kuigi kriisiolukorras võib olla turvalisuse mõttes latt pisut madalam, on sellegipoolest tähtis mõelda edasise riskianalüüsi peale ning teadvustada, millised riskid kaasnevad noorte jaoks selliste keskkondade kasutamisega.

Discord’i puhul on vanusepiirang 13, mis tähendab, et üks oht on kindlasti see, et noored võivad oma vanuse kohta seal valetada. Ka teistes keskkondades on sama probleem, kus noored valetavad end vanemaks ja sellisel juhul võib neile suunatud reklaam jms sisu olla nende vanusele mittevastav.

Läbi tuleks mõelda ka see, et mida suurem on keskkonna publik, seda raskem on teada, mis toimub taustal (kinnistes kanalites) ja kes seal üldse tegutsevad. Kuidas me teame, et Mari on päriselt Mari? Sellistes keskkondades ei soovitata noortel reeglina oma täisnimedega osaleda.

Tähelepanu peab pöörama ka sellele, et taolistes keskkondades tekib kergesti n-ö võlts turvatunne, eriti alaealistel. Hea oleks seega lisaks kodukorrale selgitada noortele peamisi digiturvalisusega seotud teemasid ja seda, kuidas end digikeskkondades hoida.


Virtuaalset koosolekut saad videos järele vaadata siin.

Loe kokkuvõtet.