Aktiivse kodanikuna jälgin minagi valimiseelset mängu, et kes mida lubab ja kas pakutakse ka riigile pikemat arenguvisiooni, kui et lihtsalt odavamat leiba. Uurisin selgi korral, kas ja kuidas mõni erakond tulevikku vaatab, kirjutab Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige Edgar Schlümmer ENKi blogis.


Edgar Schlümmer, ENKi juhatuse liige

Kui banaalselt see ka ei kõlaks, on meie tulevik siiski noored ja lapsed ning neile paremaid võimalusi on vaja pakkuda nüüd ja kohe.

Kui uute tulijate või seni riigikogus mitteesindatutele võib nii mõndagi kogenematuse tõttu andestada, siis mitmeid kordi noorteministri (lihtsas kõnepruugis haridus- ja teadusminister) portfelli hoidnud erakonnad ei tohiks lati alt läbi joosta. Vabanduseks pole ei tasuta koolihariduse säilitamine ega ka lastetoetuste suurus. Sooviks näha seda, kuidas noori rohkem otsustesse kaasatakse ning noorsootööga (sh huviharidusega) üle külvatakse, et noortes positiivset arengut, eneseteostust ning ettevõtlikkust senisest enam toetada.


Tutvu erakondade valimislubadustega
noortevaldkonnas


Kuidas erakondade valimisprogrammides arvestatakse noortega?

Negatiivses pingereas troonib kahjuks Reformierakond, kellele teevad ära ainult Parempoolsed, kel on null mõtteid noortevaldkonna jaoks.

Kuigi praegune peaministripartei mainib oma programmis sõna noorsootöö ja huviharidus, siis tehakse seda möödaminnes ning sedagi vaid formaalhariduse parendamise kaudu. Mainimist väärib, et tegu on erakonnaga, kes oli kunagi huviringi pearaha eestkõneleja.


Nagu ka mitmes teiseski reitingus, järgneb EKRE, kelle visioon noorte arendavast tegevusest piirdub vaid tõdemusega, et huvitegevus ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on tähtsad. Samas positiivses mõttes mängivad nad tasuta huviringide ja treeningvõimaluste võrgustiku loomise lubadusega. See võrgustik on aga meil juba olemas, probleemiks on hoopis alarahastatus, regionaalne ebavõrdsus ning juhendajate ja noorsootöötajate puudumine, sh karjuvalt väikese palga tõttu.


Isamaa programm on noorte ja noorsootöö seisukohalt rammusam. Väga paljulubavalt kõneletakse nii huvihariduse inimeste palkadest, suvise töövõimaluste suurendamisest ja huvihariduse mitmekülgsuse tagamisest, sh vajalikest täiendustest õigusaktides. Tähelepanuta ei jää ka sport, kuid huvitaval kombel soovitakse pakkuda spordikeskustes toitlustust ainult talendikamatele lapssportlastele. Kas teised siis (huvitav, kuidas seda otsustatakse?) peavad tulema oma võikudega?

Kõik oleks isegi hea, aga madalam positsioon on tingitud sellest, et noorsootöö rahastamise ja noorsootöötajate palkade küsimuses keskendutakse vaid ühele osale ning noorte demokraatiast pole sõnagi. Isamaal veab, et Tõnis Lukas on juba mitmekordse noorteministrina avalikult öelnud, et noorsootöö ja noorsootöötajate palgaprogramm ei jää tähelepanuta ning ministeeriumi ametnikud töötavad juba praegu usinalt palgatoetuse skeemi kallal. Loodame, et see jätkub ka pärast valimisi.


Positiivselt üllatavad Eesti 200 ja Rohelised – nende programmides on selged lubadused laste ja noorte paremaks kaasamiseks otsustesse ning ühiskonna kujundamisse. Konkreetsed lubadused on näiteks noortevolikogudele suurema hääleõiguse andmine, riigikogu valimistel valimisea langetamine, kandideerimisea langetamine jm. Lootus on, et kui näiteks Eesti200 valitsusse saab, vaadatakse üle ka noortevaldkonna arengukava 2035 meetmed, kus on veel nii mõndagi kirjas, mida riik lubas teha noorte kaasamiseks (nt peaministri noortenõukogu loomine jne).

Rohelistel on noorte demokraatia pakett isegi veel toekam. Mõlemad erakonnad plaanivad ka konkreetseid samme huvitegevuse kättesaadavuse suurendamiseks. Eesti200 oluline lubadus suurendada huvihariduse inimeste palka jätab siiski kahjuks välja teised noorsootöötajad, kes tihtipeale aga just noortevolikogudega kohapeal tegelevad.


Noorteministri mitmekordne amet ei jooksnud selgelt mööda külgi maha ka Keskerakonnal. Tunnustus korraliku noortesektsiooni eest valimisprogrammis! Teemadena on esindatud nii vaimse tervise, noorte demokraatia, noorsootöö, huvihariduse võimaluste tagamine ja ka suurendamine.

Lisaboonuseks on mõttearendus ka raskustes ning seadusega pahuksis noortele noorsootöö teenuste pakkumise kohta (tänavatöö või õpilasmaleva kogemuse kaudu). Lubatakse siduda ka huvihariduse ja spordiinimeste palgad kooliõpetajate palgamääraga, mis on positiivne. Kahjuks jääb läbimõtlematuks, et mis raha eest teevad tööd näiteks needsamad tänavanoorsootöötajad. Lubaduste poolest võib siiski programmile rahuldava hinde panna.


Noorsootöötajate töö toetamise seisukohalt on kõige tublim lubaja seekord Sotsiaaldemokraadid. Nemad ainsana vaatavad kõiki noorte arendamisega seotud spetsialiste tervikuna ning sõnastavad täpselt ka noorsootöötajate, lisaks huvihariduse ja spordivaldkonna inimeste palgaküsimuse lahendamise vajaduse.

Tuuakse konkreetselt esile soov kolmekordistada omavalitsuste huvitegevuse toetusprogramm. Tänu senisele toetusele on mitmes Eesti paigas loodud lastele ja noortele hulganisti täiendavaid või ainsaid võimalusi oma huvidega tegelemiseks. Positiivselt paistavad välja nii noorte valitsemisse kaasamise mõtted kui kogukonna lõimumise ettepanekud.


Kord on juba nii, et lubada võib kõike, sest koalitsiooniläbirääkimistele viidates saab lubadustest loobumist välja vabandada. Üldiselt paistab aga siiski, et esindatuse poolest väiksemad erakonnad mõtlevad senise esindatuse poolest riigikogus meie noorte ja nende võimaluste ning noorsootöö ja huvihariduse tulevikule ning võimalustele kõige rohkem.

Loodetavasti on nii mõnigi ka kaalukeeleks koalitsiooniläbirääkimistel ning seetõttu suudavad nii noorte kaasamise, noorsootöö suurema rahastamise kui ka noorsootöötajate parema tasustamise ideed läbi suruda.

Tulevik on meie kätes, lähme valima!