Selle kevade viimasel Eesti Noorsootöötajate Kogu e-seminaril, mis toimus 15. mail, oli külas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna taastava õiguse teenuse juht Annegrete Johanson. Annegrete rääkis osalejatele taastavast õigusest ja konfliktilahendustest, mida rakendatakse nii noorte kui ka täiskasvanute seas, ning taastavatest aruteluringidest. Ühtlasi tutvustas ta ka võimalust panustada vabatahtliku konfliktilahendajana enda kogukonnas.

---

Mis on taastav õigus?

Taastav õigus ei ole eraldi tööriist, kuigi tihtipeale nii arvatakse, vaid see on tegelikult mõtte- ja eluviis. Kui näteks kogukonnas on aset leidnud mõni konflikt, siis aruttatakse neutraalse vahendaja toel, mis täpsemalt juhtus, millised on on erinevate osapoolte tunded ja mõtted selle juures, ning mida on vaja teha, et seda heastada, ning kuidas seda teha saab.

Kui lahendused selguvad vajaduste pinnalt, et mida üks või teine osapool vajab, siis saab ka teha ühiseid kokkuleppeid edasiseks suhtluseks ja rahumeelselt koos eksisteerimiseks. Sageli on taastavas õiguses kaasatud ka kogukondlik aspekt. Kui on vajadus kaasata nt tugispetsialiste või nooortele toetavaid inimesi, siis see võimalus on taastavas õiguses samuti olemas. Või kui on näha, et teo heastamiseks olekski vajalik kaasata kooli tugispetsialiste või noorsootöötajaid, siis seda tehakse. Taastava õiguse suund on sellele, et kogukonnas oleks rahulik ja turvaline elada. Tegemist ei ole lepitusega, vaid parem on kasutada selle mõistmiseks kasuada konfliktivahenduse mõistet, kuna lepitust ei pea tegelikult toimuma.

Olulised mõtteviisid või põhimõtted taastavas õiguses

• Igal inimesel on oma kogemus ja ainulaadne seisukoht ja enda kogemus sellest loost – oluline, et kõik saaksid seda seisukohta jagada.

• Meie mõtted mõjutavad meie tundeid ja meie käitumist. Seda on tähtis teadvustada.
• Tuleb üksteisega arvestada, mis on osapoolte vajadused, mida saame teha selleks, et meie vajadused saaksid täidetud ja kumbki osapool oleks rahul.
• Oluline, et inimesed oleks lahendustes kaasa rääkijad ja saaksid olla nende väljatöötamise juures – eriti noorte puhul on tähtis, et neid kaasataks.
• Taastava õiguse rakendamisel on oluline, millise hoiakuga oleme – nt vastupidiselt taastavale õigusele on karistaves õiguses oluline teada, millist seadust või reeglit rikuti, kes on süüdlane ja mis on vääriline karistus.

Samal ajal võib taastav õigus olla palju efektiivsem. Ka näiteks politsei kasutab palju taastavat õigust oma töös. Taastavas õiguse kehtivad peamised küsimused: -mis juhtus? -kes on kannatanud? -kuidas juhtunut saab heastada?
-mida kumbki osapool vajab edasiliikumiseks ja kes saab selle juures abiks olla?

Suund on taastavas õiguses alati tulevikul, ehk sellel, kuidas me saame seda heastada tehtut ja kes saab selle juures abiks olla.

Taastavas õiguses saavad konfliktivahendusse suunata juhtumeid erinevad spetsialistid, ka tavainimesed. Konfliktivahenduses tegeletakse erinevate õigusrikkumiste või konfliktidega, kus osapooled on koos valmis leidma lahendust ja on selleks nõus ka vabatahtlikult kokku tulema.

Oluline alguspunkt, et konfliktivahendust saaks üldse kokku tuua, on, et mõlemad osapooled peavad olema selleks valmis. see peab olema neie vabatahtlik – jõuga ja sunniviisiliselt see ei toimi. Infot, mis on politseil taastava õiguse  juures arvesse ei võeta, st et konflikti vahendajad kuulavad ära mõlemad osapooled ja lähtuvad sellest, mida kumbki osapool räägib.

Konfikti osapooltel võivad olla sageli eelnevad lood või tegurid, mis on mängivad teo toime panemise olulist rolli ja sellle kõigega peavad vahendajad ka arvestama. Esimese etapina kohtub konfliktivahendaja kummagi osalpoolega eraldi. Vahendajate roll on aga ka see, et nad peavad hindama, kas kumbki osapool on nõus ka ühisele kohtumisele tulema, pärast seda, kui konflikti vahendaja on indidviduaalselt kummagagi kohtunud. Vahendajad peavad nägema, et mõlemad peavad olema selleks valmis – tähtis on, et ei tekiks taasohvristamist või et nt lapsevanemad ei pööraks kohtumist pea peale. Seejärel tehakse kogu koonfliktivahendusest kirjalik kokkuvõte, mis saadetakse tagasi suunajale.

Kas saavad suunata aastavasse õigusse?

Konfliktivahendused on sotsiaalkindlustusametisse peamiselt tulnud politsei ja ka koolide suunamisel, kuid pöörduda võivad ka näiteks lapsevanemad, kodanikud jne.

Kindlasti ei saa taastavat õigust rakendada iga loo puhul, aga samas on see olnud üpriski lai võimalus. Eestis on peamiselt noorterikkused ja naabritevahelised tülid, kuid välisriikides rakendatakse seda ka väga raskete rikkumiste puhul. See ei tähenda sel juhul kindlasti seda, et karistust ja vastustust kuidagi tõrjutakse. Samas pakub taastav õigus tõsiste rikkumiste korral ka kannatajale võimalust edasi liikuda. Samuti ka toimepanijale, et tal oleks võimalus võtta vastutust.

Taastava õiguse konfliktilahendamise juures on oluline, et seal ei saa peegeldada või kasutada motiveerivat intervjueerimist või anda ise ideid, kuidas olukorda lahendada. Selles mõttes on see hea ja kindel, kuna on ette antud kindlad küsimused, mida küsida. Küll aga vajab see õppimist ja harjutamist. Konfliktivahendajad peavad olema ooma töös 100% neutraalsed. Heastamise võimaluste väljapakkumine peab kindlasti tulema osapoolte endi käest, vahendajad ei oma seda rolli, et konkreetseid lahendusi välja pakkuda.

Konfliktivahendused eriaolukorra ajal

Sellised kohtumised toimuvad reeglina füüsiliste kokkusaamistena, kuid seoses eriolukorraga pidi samuti tegevustega ümber kolima veebi. Eriolukorra ajal korraldati veebis paralleelselt ka taastavaid aruteluringe. Eriolukorra ajal osalesid neis noored, kes oid politseile jäänud vahele 2+2 piirangu rikkumisega, kas siis juba teist või kolmandat korda. Selle asemel, et teha trahvi, anti neile noortele võimalus osaleda taastavates aruteluringides.

Seal räägiti sellest, kuidas on neil noortel läinud eriolukorra ajal koduõpe ja kuidas on kõikide piirangutega toime tuldud – mis on nende raskused ja mida neil on vaja selleks, et eriolukorra piiranguid täita.

Selliseid aruteluringe tehti noortegruppidega, kuid ka üksikute noortega ning selllisel juhul kaasati ka lapsevanemaid. See oli hea ja tõhus võimalus allustada noorte ja lasevanematega diskussiooni.

Paralleelselt toimusid ka spetsialistidele mõeldud aruteluringid, kes on eriolukorra ajal laste ja noortega töötaders olnud n-ö eesliini spetsialistid. Nt ohvriabi töötajad, sotsiaalpedagoogid ja noorsootöötajad. Sellised ringid on toimunud veebis, kuid samm-sammult on plaan hakata tegema neid kafüüsiliste kohtumistena väikestes gruppides. Tegu ei ole supervisiooni ega eneseabigrupiga, aga see on võimalus jagada oma mõtteid ning tundeid, mis on olukorraga tekkinud ja kuulata samas ka teisi ringis olevaid inimesi.

Kuidas panustada taastavas õiguses vabatahtlikuna?

Selle aasta alguses alustas sotsiaalkindlustusamet kahe koolitusgrupiga. Koolituse maht on ca 100 akadeemilist tundi, kontaktpäevi on kokku seitse (kaks päeva järjest üle kolme nädala). Koolituse asukoht on olnud Tallinn, kuid kui huvilisi tuleb pallju ka mujalt Eestist, siis saab koollitust korraldada ka mujal.

Koolitused on väga praktilised, läbi tuleb teha palju rollimänge, nii vahendajatena, teo toimepanijate kui ka kannatajatena ja ka lapsevanematena, et saada aimu, kuidas ühes või teises rollis olla.

Järgmine vabatahtlike konfliktivahendajate koolitus (seitse päeva) toimub sügisel ning eelnevalt tuleb saata kandideerimiseks enda motivatsioonikiri ja CV.
Täpsem info: www.sotsiaalkindlustusamet.ee ja
annegrete.johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Tutvu vabatahtlike üleskutsega siin.
Videotutvustus suunajale.