Eesti Noorsootöötajate Kogu liige Kätlin Merisalu kaitses äsja Tallinna Ülikoolis oma magistritööd noorsootöö korralduse erialal, kus uuris noorsootöö organisatsioonide sõnumeid massimeedias. Palusime Kätlinil tutvustada oma uurimistööd lähemalt ning küsisime ka, kuidas õpingud noorsootöö magistriõppes teda noorsootöötajana muutnud on.

---

Palun tutvusta lühidalt oma magistritööd? Mida uurisid ja teada said?

---

Minu magistritöö teema on “Noortevaldkonna organisatsioonide poolt noorsootöö alaste sõnumite kommunikeerimine läbi massimeedia” ja eesmärk oli välja selgitada, milliseid noorsootöö sõnumeid noortevaldkonna organisatsioonid konstrueerivad ning avalikkusele massimeedias tutvustavad  ja kuidas nad seeläbi kujundavad endi hinnangul teadlikkust noorsootööst.

Uurimistulemustest selgus, noortevaldkonna organisatsioonid omavad väga mitmekesist ning eriilmelist lähenemist kommunikatsiooni korraldamisele, sealjuures ka noorsootöö sõnumite konstrueerimisele ning edastamisele avalikkusele oma organisatsiooni spetsiifikast lähtudes.

Nende endi arvates on valdkonna kuvand avalikkuse silmis vastandlik ning noorsootöö sisu ei ole jõudnud avalikkuse teadvusesse, mida kinnitasid ka minu uurimistulemused. Valdkonnasiseselt puuduvad kokkulepped ühisteks jõupingutusteks avalikkuse teadlikkuse tõstmisel valdkonnast, kuid valmisolek on olemas.

Sõnumite sisu konstrueerimisel lähtutakse kindlast sihtrühmast, valides selleks neid kõnetav keel, sõnakasutus, vorm, edastamise kanal ja sisu. Massimeedia kasutamine sõnumite edastamise kanalina ei ole esmane prioriteet. Avalikkusele edastatakse peamiselt erinevaid noorsootöös osalemise võimalusi, väärtussõnumeid ning organisatsiooni seisukohti noori puudutavatel teemadel.

---

Milline noorsootöötaja oled Sa nüüd, magistriõpingute lõppedes, kui võrrelda end kaheaasta taguse ajaga, kui olid alles õpinguid alustamas?

---

Ma mõistsin õpingute jooksul, kui oluline on eneserefleksioon, mida noorsootöös käsitletakse kui olulist õppemudelit enda professionaalse arengu tagamiseks. Enesearengut ei saa aga toimuda, kui ei tunne iseennast, oma pädevusi ja arenguvajadusi.

Oma tegevuse pidev reflekteerimine ei ole aga kerge, sest tegemist on pikaajalise, järjepideva ning teadvustatud protsessiga. Olen nüüd, magistriõpingute lõppedes, kindlasti enesekindlam ning julgen end positsioneerida noorsootöö valdkonnas kui eksperti. Kogukondlikul tasandil on mind kaasatud erinevatesse noorsootööd puudutavatesse võrgustikesse ja noori puudutavatesse aruteludesse olenemata sellest, et hetkel töötan põhikohaga haridusvaldkonnas.

---

Kuidas on ülikooli magistriõpingud aidanud Sul noorsootöö valdkonda teistmoodi tundma õppida?

---

Magistriõpingud on mulle andnud võimaluse läheneda noorsootööle ning noortevaldkonnale laiemalt ning mitmekülgsemalt, mis on avardanud minu kui noorsootöötaja silmaringi.

Suurim väärtus on minu jaoks olnud see, et olen saanud seostada valdkondlikke teoreetilisi teadmisi nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil praktilise kogemusega ning mõistnud teadmus- ja tõenduspõhisuse olulisust valdkonna arendamisel ning väärtuse loomisel.

---

Rääkides noorsootöötaja kutse-eetikast, siis kuidas magistriõpingud on muutnud vaadet või arusaamist nende põhimõtete tähtsusest noorsootöös?

---

Kutse-eetika on minu jaoks olnud oma töös olulisel kohal juba enne õpinguid, kuid magistriõpingud on suunanud seda taasavastama sügavamalt, kui ma seda seni olen teinud. On väga oluline, et iga noorsootöötaja juhindub oma töös noortega noorsootöötaja kutse-eetika põhiteesidest. Seda eelkõige seetõttu, et enamik vigu noorsootöö kontekstis tehakse just eetikas või kohaldatud piiridest üle astumisel.