ENKi talvekoolis oli fookuses noorte igakülgne toetamine
Märtsis toimunud ENKi talvekoolis oli peamiseks teemaks noorte igakülgne toetamine. Koolituse esimesel päeval said osalejad põhjaliku ja teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. Lisaks kõneleti koolituse teisel päeval ka sellest, kuidas mõista ja toetada noori rahvusvahelises keskkonnas ning arutleti, millist tuge ja teadmisi vajab noorsootöötaja ning millised tööriistad on tal juba olemas.
Koolitusel osalenud ENKi liige ja kogenud noorsootöötaja Kristina Maseni sõnul jagus koolitusel olulisi mõtteid, mida tasub hiljemgi enda jaoks läbi mõtestada ning reflekteerida, miks mitte ka koos kolleegidega noorsootöö kollektiivis.
Milline on sinu hinnangul noorsootöötajate teadlikkus LGBT+ noorte muredest ja võimekus nende toetamiseks, ning mis seda mõjutab?
Olen kokku puutunud väga paljude noorsootöötajatega Eesti eri otstest ja mulle tundub, et üldistada ei saa. On noorsootöötajad, kes on väga kursis ja arendavad end pidevalt, kuid on ka neid, kes ei tea sellest just palju. Eks noorsootöötajal on kahtlemata palju teemasid, millega kursis olla. Ühtpidi on see inimlikult väga mõistetav, eriti olukorras, kus üks inimene peab suutma üksi väga palju ülesandeid ja rolle täita. Teisalt on oht see, et teadmatusest võib teinekord endale märkamatult öelda noortele asju, mis teevad haiget või loovad valed hoiakud LGBT+ inimeste suhtes.
Teine teema on avaliku arvamuse tajumine. Kui noorsootöötaja tegutseb näiteks väiksemas kogukonnas, kus ta tajub, et avalik arvamus on pigem konservatiivne või suisa LGBT+ teemade suhtes vaenulik, võib noorsootöötaja tunda, et selleks, et tema ja noorsootöö ise ei satuks rünnaku alla, on parem seda teemat pisut ignoreerida. Või üldse vältida avalikus kommunikatsioonis teema käsitlemist.
ENKi talvekool 2023
See aga omakorda on kaotus kohaliku LGBT+ noore jaoks, sest teadmine, et kuskil on turvaline inimene, kellega neist teemadest rääkida, saab tulla ainult juhuslikult.
Ma usun, et kuitahes teadlik on noorsootöötaja teemast, tasub enda teadmisi ikkagi pidevalt täiendada, sest areneb nii kultuur kui ka sõnavara, tekivad uued ja paremad praktikad noorte toetamiseks ning areneb ka teadus, mis aitab kirjeldada seksuaalsust, sellega seonduvat vaimset tervist ning ka seda, millised on head (ja halvad) viisid LGBT+ inimeste toetamiseks.
Kui teadlikud on noored ise ja kuidas saab noorsootöötaja siin abiks olla?
Noorte enda teadlikkus on täpselt sama erinev nagu noorsootöötajate omagi. See sõltub kogukonnast, perest, tuttavatest, algoritmide põhjustatud meediamullist jne. On neid, kes ei tea ega mõista. Kuid on ka neid, kes on väga kursis ja aktsepteerivad.
Noorsootöötaja saab mängida väga suurt rolli nii LGBT+ noore toetamisel kui ka noorte üldiste hoiakute kujundamisel. Kõige esimene asi on turvalise keskkonna loomine. Vahet ei ole, kas ruumis on kväär või mitte, noorsootöötaja ei aktsepteeri sõnavara või väljaütlemisi, mis on kas või natuke halvustavad.
Aruteluteemade kerkimisel saab noorsootöötaja aidata sellel diskussioonil olla mõtestatud ning otsida juurde infot. Samuti tasub tunnistada mõnes kohas ka ise, et ehk sa ei teagi kõigele vastuseid, kuid neid saab üheskoos otsida.
Vajaduse korral saab noorsootöötaja suunata LGBT+ noort kogemusnõustamisele, samuti julgustada ja toetada.
Vahel võib olla väga oluline tegeleda ka selle noorega, kellel on tugevalt negatiivsed emotsioonid LGBT+ kogukonna vastu. Sellises olukorras on lihtne käratada, et nii ei tohi, kuid ehk aitaks sellise noore hirmude maandamine, et muuta vaimset keskkonda turvalisemaks.
Kõigile neile, kes ikkagi on kahtlevad, kas teema vajab tegelemist – kui vaadata trans- ja geinoorte enesetappude statistikat, siis kumb on parem? Natuke teistest erinev noor? Või surnud noor?
Talvekoolis käsitleti ka noorte toetamist laiemalt – rahvusvahelises keskkonnas. Kuidas seda teha ning millised võimalused ja tööriistad on noorsootöötajal selleks olemas?
Noorsootöötaja peab kõigepealt ise alustama sellest, et ta mõistab, kuidas tema ise, tema töö, tema noored on mõjutatud rahvusvahelisest keskkonnast – st, meid ei mõjuta mitte ainult Eestis toimuv.
Hea näide selleks on igapäevaselt tarbitav meediasisu, mis ei ole sageli enam peamiselt kodumaine. Või ka näiteks pandeemia ja sõja mõju meil toimuvale. Paremäärmuslike liikumiste tõus Euroopas on samuti ülimalt murettekitav, sest on oma olemuselt täiesti vastu noorsootöö põhiväärtustele.
ENKi talvekool 2023
Olen ise Erasmus+ võimalusi kasutades Euroopa eri kohtades noorsootööd näinud (ja vestelnud nendega, kes veel rohkem käinud ja näinud on). Olen jõudnud tõdemuseni, et me oleme siin Eestis teinud ära väga suure töö sellega, et noorsootöö kui täiesti eraldi valdkond oleks sisuliselt tugev ja elujõuline. Noorsootöötaja kutsestandard ja -eetika, noorsootöö haridus (seda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel), noorsootöö seadus jpm on vaid vähesed asjad, mille üle välismaal sageli imestatakse ja ka kadedust tuntakse.
Mõiste “noorsootöö” alla arvatakse sageli aga erinevaid asju. Vahel tundub, et me kasutame küll täiesti erinevaid sõnu, aga töö baaspõhimõtted on ikkagi samad. Vahel selgub ka, et eri riikide arusaamad lähevad noorsootöö valdkonnas täiesti lahku.
Ühtpidi on meil noorsootöö praktikutena suurepärane võimalus käia õpirännetel, et enda perspektiivi laiendada, õppida uusi meetodeid, saada juurde kontakte ja inspiratsiooni, kuid samal ajal ka näha ja tõdeda, et noorsootöö alarahastatus ja vähene mõistmine ei ole ainult Eesti privaatprobleem. Seega võiksime süsteemsest rahvusvahelisest koostööst saada suuremat kasu nii meie ise kui ka noored. See omakorda annaks suurema poliitilise jõu noorsootööd toetavate poliitiliste muudatuste läbisurumiseks.
Seega mõte sellest, mis jäi kõlama ka ENKi talvekoolis, et võiks tekkida Euroopa eri noorsootöö organisatsioone koondav katusorganisarsioon, kõlab ülimalt vajaliku ja mõistliku sammuna!