14. aprillil 2020 toimus järjekordne ENKi liikmete videkoosolek, kus arutati eriolukorrast tulenevate väljakutsete üle, seekord oli teemaks mobiilne noorsootöö. Oma kogemusi mobiilsest noorsootööst Tallinna linna näite jagas Tallinna spordi- ja noorsooameti mobiilse noorsootöö spetsialist Alexander Arabkin.


Mobiilne noorsootöö eriolukorra ajal

Alexander tõi välja, et mobiilse noorsootöötaja töö Tallinnas ei ole eriolukorrast tulenevalt oluliselt muutunud ja nende töö jätkub ka praegusel ajal, samuti on noori endiselt tänavatel. Kahtlemata ei saa olukorrast tingituna noortega praegusel kriisiajal korraldada üritusi ega teha teisi vaba aja tegevusi. Mobiilse noorsootöötaja roll on jälgida, et noored mõistaksid eriolukorra reegleid ja püsiksid kodus.

Tallinnas on muutunud ka see, et igal noorsootöötajal praegu kindel tööpiirkond. Kui enne käisid mobiilsed noorsootöötajad tänavatel kahekesi, siis nüüd töötab mobiilne noorsootöötaja koos noortekeskuse noorsootöötaja, huviringide juhendaja jt noorsootöötajatega. Nii välditakse olukorda, et mobiilsed noorsootöötajad võiksid korraga haigeks jääda. Noorsootöötajatele, kes nüüd ka mobiilset noorsootööd teevad, on eelnevalt tutvustatud mobiilse noorsootöö töökorraldust ja töö põhimõtteid.

Igas linnaosas on moodustatud grupp, kuhu kuuluvad lisaks noorsootöö spetsialistidele ka munitsipaalpolitsei, lastekaitse spetsialist jt spetsialistid. Igal õhtul saadetakse päevast kokkuvõte linnaosale. Töötatakse kuni kella 9ni, halva ilma korral on tööaeg lühem.

Peamised väljakutsed

Suurim väljakutse mobiilses noorsootöös kriisiolukorra ajal on noorte informeeritus. Eriolukorraga seonduv info on iga päev muutuv, kuid kuna noored ei jälgi regulaarselt uudiseid, siis ei jõuta infoga kursis olla ega teata, millised reeglid parasjagu kehtivad.

Noorte informeerituse tase sõltub paljuski ka perest ja see tingib, millist infot üldse usutakse. Kui noorel pole lähikonnas keegi haigestunud, siis ta võibki uskuda, et see on vaid vandenõuteooria või et koroonaviirus pole tegelikult nii ohtlik. Paljud siiski õnneks mõistavad olukorra tõsidust.

Suur väljakutse on ka mobiilse noorsootöötaja kuvand ja usaldus noorte silmis. Praegusel ajal käiakse ka koos politseiga noortele selgitustööd tegemas. Kui varem tehti noortega koos vaba aja tegevusi, siis nüüd selgitatakse noortele, miks tänavatel aega veeta ei tohi ning miks on oluline püsida kodus. Küll aga on tähtis säilitada noortega usalduslikku suhet, et noored ei arvaks, et ollakse nende vastu.

Mobiilsed noorsootöötajad ei helista alati politseisse, aga noortele võib tunduda, et nad on seda teinud, sest politseipatrulle on praegu igal pool palju. Noored võivad arvata, et mobiilsed noorsootöötajad on politsei käepikendus. See kindlasti ei soodusta noortega usaldusliku kontakti säilimist ja selle loomist tulevikus.

Probleemid noorte peresuhetes

Enamik noori püsib siiski kodus. Aga on ka neid, kellel on kodus probleeme, näiteks liialt väikesed elamistingimused ja seetõttu lihtsalt ei taheta kodus olla. Siis on väga raske noorele öelda, et mine koju.

Noored, kellel on varemgi olnud peres keerulised suhted, siis ega kriisiolukorras need ei ole paraku paranenud. Uuringute järgi on küll vähenenud perevägivallast teatamine kriisiajal, küll aga ei teata seda, miks see nii on. Üks põhjus võib olla selles, et kui terve pere on kogu aeg kodus, ei ole kodust enam nii kerge helistada ja abi küsida.

Mobiilsete noorsootöötajate mured

Muretsetakse ikka oma tervise pärast. Tallinnas on püütud vältida väga suurte gruppide juurde minekut. Iga päev annab kogu meeskond teada oma tervise kohta – kui kellelgi peaksid tekkima haiguse ilmingud, siis tänavale minna ei saa.

Kõik noorsootöötajad igatsevad tavapärast suhtlust noortega ja ajaga läheb energia ja entusiasm lihtsalt alla. Seetõttu on vaja üksteist toetada ja teadvustada endale, miks seda tööd tehakse.

Mõnikord võib tunduda, et mis see mobiilse noorsootöötaja töö praegu ikka on, sest noori polegi ju tänaval. Tegelikult on noored igal pool, nad otsivad pidevalt uusi kogunemispaiku. Paljude jaoks on see justkui peitusemäng politseiga ja see on neile põnev.

Lisaks arvavad noored, et neil on hea immuunsus ja nad ei muretse haigestumise pärast. Mobiilse noorsootöötaja ülesanne on panna noori aru saama oma tegevuse mõjust just teistele, et kogunemistega aidatakse kaasa viiruse levikule, mis omakorda seab ohtu ka teised. On oluline, et noored mõistaksid iseenda vastutust, mitte ainult seda, et reeglid on järgimiseks ja kui sa neid ei järgi, siis tuleb karistus. Noored peavad aru saama põhjustest, miks on vaja reegleid järgida.

Motivatsiooni langus kriisiolukorras

Noorsootöötajad tunnistavad, et just viimastel nädalatel on motivatsioon langenud, eriti neil töötajatel, kes teevad (mobiilset noorsootööd) vabatahtlikult, neil on väga raske. Tallinnas on mobiilsetel noorsootöötajatel võimalus saada tuge – tehakse supervisioone ja toimuvad iganädalased koosolekud. See tõstab samuti motivatsiooni.

Noorsootöötajad tõid ka välja, et see on intensiivne periood ja igal rindel hästi hakkama saada on pikas perspektiivis keeruline. Arvati, et võib-olla on noorsootöötajad ise praeguses eriolukorras oma tööle seadnud liiga suured ootused ja tähtis on teadvustada, et kriisiolukorras ei ole võimalik samas mahus või samal moel edasi töötada.

Tasub kindlasti analüüsida, mida saaks oma töös ära jätta ja selgitada välja, millised on noorte vajadused praegu. Mõnel pool tundub, et noored tahavad lihtsalt olla ja et neid rahule jäetaks – võib-olla andagi siis koolivaheajal täielikku puhkust neile, kes seda soovivad.