“Noorsootöö on oma loomult üles ehitatud suhtlemisele: eelkõige tähenduslikele vestlustele. Noorsootöös algab kõik hea usaldusliku kontakti loomisest noorega ning seda usaldust ja kontakti tuleb osata ka hoida,” kirjutab ENKi blogis juhatuse liige Ilona-Evelyn Rannala.

---

See on vundament, millele ehitatakse hiljem mitmesugused õpimomendid, mis aitavad noorel end leida, teostada, areneda. Õpimomendid on mitteformaalõpe – eesmärgistatud ja hiljem ka läbi analüüsitud koos noortega ent vundament ise, see peamine – ehitatakse üles pigem informaalselt. Noorsootöötaja on noore täiskasvanust usaldusväärne sõber, kellega saab sundimatult näiteks lauamängu taga elu üle arutleda.

Kuna otsesel vahetul suhtlusel on noorsootöös nii oluline koht, siis pole ime, et noorsootöötajad sageli ei leia aega ega oskusi oma tööst kirjutamiseks või teistele selle selgitamiseks. Jean Spence (2007) kirjeldab probleeme, mis sellega kaasnevad eriala tunnustatuse seisukohast.

Kuniks oma erialast rääkimine piirdub vahetute kogemuste (ürituste, tegevuste) kirjeldamisega, ei oma see näiteks poliitikate kujundamises, mis on analüüside ning tekstide põhine, erilist kaalu.

Sama probleem ilmneb teravalt ka võrdluses teiste erialadega, eriti juhul, kui nendel erialadel demonstreeritakse head teooria ning praktika sidumise oskust (traditsiooni) ja sellest lähtuvat tugevat argumentatsiooni näiteks tööalaste metoodikate valikul.

Eriala taga olev teoreetiline baas ja uuringud on siin olulise tähtsusega.

Samas hoiatab Spence, et kui uuringud lähtuvad pigem poliitikakujundamisest, mitte erialast endast, on olukord isegi tõsisem, sest see hakkab (ümber)kujundama nõrgal teadmiste baasil olevat eriala. Nii võibki näha, kuidas Euroopa Liidu töötuse vähendamisega seotud rahastus, aga ka näiteks koroonapandeemia aeg on mõneti dikteerinud noorsootöö sisu – „noored kui probleem“ lähenemine on vaikselt imbunud valdkonda, mis oma põhimõtetelt on täiesti teises servas.

Noorsootöös ei ole noor probleem, vaid võrdväärne partner!

Põhjus, miks sellised muutused vaikselt valdkonda hiilivad on eelkõige seotud eespool kirjeldatud probleemiga – noorsootöö olemust tutvustavaid tekste, uuringuid, analüüse, mis aitaksid eriala mõista, kirjeldada ja selgitada, ei ole piisavalt. Seepärast on eriti oluline erialaste teadmiste suurendamine ning nendest kirjutamine ja rääkimine.

Nagu Spence ütleb: „Uuringutel tuginev, teoreetilisel baasil ja praktikast informeeritud tekstide loomine aitab kaasa diskursiivse välja tekkimisele, kus noorsootöö kui professionaalse tegevuse väärtuseid, tähendusi ja potentsiaali saab edukalt esitleda“.

Iga uuring, mis vaatab sügavamalt just noorsootöö sisse ja toob esile selle mõju, kirjeldab protsesse ning seoseid, uurib noorte arvamusi ja noorsootöötajate lähenemisi või selgitab noorsootöö toimimise teoreetilisi aluseid ning kasu ühiskonnale, on väärtus omaette.

Selles valguses on suur rõõm, et aastast 2015 on Tallinna Ülikoolis noorsootöö korralduse magistriõpe ning seal kirjutatud magistritööd taolist teadmist ka loovad. Juuni alguses kaitsesid 12 noorsootöö korralduse magistranti taas oma töid. Uuriti näiteks, kuidas noortekeskuses töötavad noorsootöötajad kontseptualiseerivad noorsootööd ning milliseid sõnumeid nad avalikkusele noorsootööst edastavad; kuidas toetada noorsootöötaja professionaalse identiteedi kujunemist; kuidas noorsootöötajad oma kompetentside hindamisega tegelevad; mis hoiab (ja ei hoia) meesnoorsootöötajaid valdkonnas või kui palju on noorsootöös maskuliinsust ja feminiinsust.

Uusi magistritöid saab alates augusti teisest poolest lugeda ka ETERA-st, kuid kõik varasemad noorsootöö korralduse magistritööd on sealt juba leitavad. Noorsootöö magistrid on oma uurimistööde põhjal avaldanud ka mitmesuguseid artikleid, näiteks artiklite kogumikes, raamatus „Haridusmõte“ (2020) ajakirjades „Mihus“ ja „Sotsiaaltöö“.

Lõpetuseks soovin öelda, et ega keegi teine noorsootöö mainet tõstma ei hakka – ise peame vastutuse ning võtme kätte võtma, et see uks avada. Amet muutub tunnustatud ametiks siis, kui muu hulgas on olemas piisav erialane teadmus, haritud erialakogukond, kes oskab ja julgeb argumenteerida eriala unikaalsust ning oskab oma professionaalseid valikuid teadmispõhiselt selgitada. (Eesti Noorsootöötajate Kogu, 2022)

Eestis saab noorsootöö õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ning just praegu on õige aeg õppima asuda!

---

Artikli autor:
Ilona-Evelyn Rannala

---

Kasutatud allikad:

Eesti Noorsootöötajate Kogu (2022). Professionalisation of youth work in Estonia, Australia and Iceland. Project report: “Strengthening the Professionalisation ofYouth Work through Codes of Ethical Practice“ (ilmumisel)

Spence, J. (2007). What do Youth Workers Do? Communicating Youth Work. Youth Studies Ireland. Vol 2 No 2, pp 3−18