Huvijuhid arutlesid eriolukorra väljakutsete ja võimaluste üle
16. aprillil said virtuaalselt kokku huvijuhid üle Eesti, et arutleda kriisiaja väljakutsete üle ning pidada nõu, kuidas kriisiolukorras korraldada edukalt lõpuaktustega seonduvaid üritusi. Ühisel arutelul osales 86 huvijuhti ning huvilisi jätkus igast Eesti maakonnast. Tutipeod Esmalt arutleti lõpuklasside tutipidude korraldamisest. Selgus, et mõnel pool on kavandatud alternatiivseid tegevusi tutipeo tähistamiseks kriisiolukorras, kuid tihtipeale ei ole […]

16. aprillil said virtuaalselt kokku huvijuhid üle Eesti, et arutleda kriisiaja väljakutsete üle ning pidada nõu, kuidas kriisiolukorras korraldada edukalt lõpuaktustega seonduvaid üritusi. Ühisel arutelul osales 86 huvijuhti ning huvilisi jätkus igast Eesti maakonnast.
Tutipeod
Esmalt arutleti lõpuklasside tutipidude korraldamisest. Selgus, et mõnel pool on kavandatud alternatiivseid tegevusi tutipeo tähistamiseks kriisiolukorras, kuid tihtipeale ei ole noored ise nendest huvitatud olnud. Noored on pessimistlikud või neil pole motivatsiooni tutipidu alternatiivselt tähistada.
Samas on koole, kus saadakse selleks siiski virtuaalselt kokku, kus direktor peab kõnet ja 9. klasside õpilased esitavad ette salvestatud laule.
On kogutud ka õpilaste lapsepõlvepilte ja seejärel on teised pidanud ära arvama, kellega on tegu. Mõnel pool korraldatakse ka traditsiooniline lemmiku õpetaja tund Zoomi keskkonnas.
Väljakutseks on mõnel pool aga huvijuhtide enda digipädevus ürituste korraldamisel virtuaalselt.
Lõpuaktused
Sarnased väljakutsed on ka lõpuaktustega. Õpilased soovivad, et ka õpetajad osaleksid aktustel. Selleks on mõnel pool filmitud õpetajatega sõnumid eelnevalt ette, et need siis seejärel üheks videoks kokku monteerida.
On arutatud ka lõpuaktuste korraldamist augustis, kuid õpilastel on vaja oma lõputunnistusi, et sooritada sisseastumiseksameid teistesse koolidesse. Võimalik oleks aktuseid planeerida juulikuusse, kuid samas pole teada, kas selleks ajaks on õpilased juba suvepuhkustele läinud.
Üks variant on korraldada lõpetamised nii, et aktustel osaleksid vaid õpilased, vanemad ja külalised saavad aktust jälgida videoülekandena.
Leiti, et lõpuaktuste planeerimisel tuleks pigem võtta üks päev korraga ja lähtuda eriolukorra tingimustest. Pärast riigieksamite toimumist on eeldatavasti ka olukord selginenud selles osas, mida reaalselt korraldada oleks võimalik.
Huviringid
On koole, kus ringitegevustega jätkatakse ka eriolukorras e-õppe vormis. Need on üldiselt toiminud hästi ja ringijuhendajad on olnud leidlikud. Üheks eriti heaks näiteks on ühe kooli korvpallitreening, mida korraldatakse ka distantsilt edasi – õpilastele jäetakse iseseisvaid ülesandeid ja töö saab sel moel jätkuda.
On piirkondi ja omavalitsusi, kus huviringide tegevused on ka peatatud. Tagantjärele on sellest kahju, sest hästi korraldades oleks olnud võimalik ühiselt arutada ja uurida, milline on juhendajate koormus ja valmisolek e-õppe vormis huviringi jätkamiseks.
Need koolid, kus ringid on peatatud, on huvijuhtidelt ära võetud ka lisatasud. Huvijuhid leidsid aga ühiselt, et nüüd võiks juba ikkagi huviringide tegevustega jätkata, kuna inimesed on uue elukorraldusega harjunud ja ka õpilaste rutiin on taastunud. Samas võib eeldada, et pärast pikka pausi on keeruline noori tagasi ringidesse kutsuda.
Õpilasesindusega töö ja õpilaste koormus
Oru kooli näitel saab öelda, et õpilased tahavad väga suhelda. Samuti on näha, et lapsed on väsinud ja huvijuhid on seetõttu püüdnud vältida üleorganiseerimist.
Mõni huvijuht on pakkunud õpilasesindusele võimalust tulla kokku ja rääkida neid huvitavatel teemadel. Mõnikord on koosolekud veninud ka üsna pikaks ja õpilased on saanud sel moel end lihtsalt ventileerida.
Huvijuhid on saanud abiks olla ka õpilaste koormuse vähendamisel. Nii anti ühes koolis õpilastele võimalus anda anonüümset tagasisidet õppetöö ja koormuse kohta ja huvijuht sai õpetajatega rääkida ning sel viisil laste õppekoormust reguleerida.
Ka mõned teised huvijuhid tõdesid, et on pidanud õpetajatega suhtlema õppekoormuse teemadel, et õpilastele ei antaks liiga palju lisalugemist.
Lihula koolis korraldati näiteks koormusevaba nädal, kus need, kes olid hästi oma töödega hakkama saanud ja edasi jõudnud, said vaba nädala. Ka õpetajatel oli siis võimalus aidata järele neid lapsi, kellel oli koolitöödes rohkem abi vaja.
Väljakutsena saab tuua, et huvijuht ongi mõnel pool muutunud pigem tugispetsialistiks, kes ei saa teha oma igapäevatööd selliselt nagu varem. Huvijuhte on seetõttu palutud ka appi õpilastele, et neid õppetöös toetada.
Näited vahvatest tegevustest, mida on eriolukorras tehtud huvijuhtide algatusel tehtud:
- Kalevipoja käsitsi ümberkirjutamine
- Fotod kodus WC-paberi rullidega
- Meemi võistlus – minu elu distantsõppel. (Kriisiajal korjab Eesti Kirjandusmuuseum kokku kriisiaja meeme ja kirjutisi.)
- Stiilinädal
Uus huvijuhtide kohtumine Zoomis toimub 30. aprillil kell 15.