Inspiratsioonipäev lõi noorsootöötaja selja sirgeks!
2. detsembril Erinevate Tubade Klubis toimunud Eesti Noorsootöötajate Kogu korraldatud kõige esimese noorsootöötajate inspiratsioonipäevaga sai loodetavasti alguse oodatud traditsioon, mis pakub valdkonna tegijatele edaspidigi kosutavat inspiratsiooni ning kamaluga julgustavaid mõtteid. Ürituse peakorraldaja ja ENKi liige Kristina Masen pani kirja mõtted, mis võtavad kenasti selle päeva kokku.
Õues on pime. Kaamos poeb hinge. Noortekeskuse miljöösse on igikestva sokiaroomi täienduseks saabunud uus värskendus, pidevalt lirtsuv esikuvaip. Huvijuhi kabinetist on saanud justkui Tarvilik Tuba Potterist, täis noori, kes vahetunni lõppedes sulle kaeblikult otsa vaatavad ja anuvad, et nad tundi minema ei peaks. Laual piiksub kaeblikult arvuti. Aastalõpuaruanded, tegevuskavad, eelarve ettepanekute tähtajad… Meiliteavituste pinin on muutunud nii sagedaks, et moodustab õudusfilmile sobiliku soundtrack’i, külmavärinad on garanteeritud… Siis lubas Eesti Noorsootöötajate Kogu, et nüüd hakkame inspireerima! Tuleb kohe eraldi päev ja puha!
Noorsootöötajate inspiratsioonipäev “Must vöö noorsootöös” tõi Tallinnasse kokku ligi 60 eri taustaga noorsootöötajat kõikjalt üle Eesti. Eelregistreerimisleht täitus päevaga, ning “ukse taha” tekkis järjekord soovijatest, kes küll kellelegi paha ei tahtnud, aga südames salaja siiski lootsid, et ehk kellegi teise koht endale napsata.
Inspiratsioonipäev sündis ideest, et tegelikult vajavad ka noorsootöötajad oma päeva! Päeva, kus keegi ütleb, et Sina oled oluline! Päeva, kus küll räägitakse ka tõsistel teemadel, kuid mis ometi poleks oma meeleolult tõsine. Et ühe päeva jooksul ei pea tingimata mingeid teemasid läbinisti selgeks saama, vaid neid avada ning panna kuskile ajusoppi idanema väikesed mõttealged. Aga lõpuks peab ka naerda saama! Seda viimast eesmärki täitsid eelkõige Improteatri noorsootööst inspireeritud etteasted.
Telemäng “Õpirände saladused”
Tänaseks teab ilmselt pea iga noorsootöötaja Erasmus+ Euroopa Noored programmi võimalustest välismaal noorsootööd uudistamas käia, kuid ometi võiks see noorsootöötajate seas populaarsem olla. Kui tavaliselt keskendutakse õpirände võimalustest rääkimisel pigem sellele, milline on ametlik asjaajamine, keskendusime sel korral õpirändes osalenute isiklikele kogemustele.
Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmed Elizaveta Cheremisina, Anneli Meisterson ja Birgit Kelement olid need vaprad, kes julgesid laval oma au ning uhkuse kaalule panna. Salapärasest ümbrikust tõmmati välja küsimused, millele tuli ilma ettevalmistusajata kohe ka vastata. Ja kui vastata ei tahtnud, pidi sealsamas laval kolm kükki tegema. Kuigi idee sellest, et trenn saab juba inspiratsioonipäeval tehtud tundus nii mõnelegi mõnele mängus osalejale ahvatlev, peab tunnistama, et ühtki kükki laval siiski näha ei saanud. Kõik vastajad olid lihtsalt sedavõrd ausad ja siirad.
Tõesti, kuulda sai lustakaid lugusid, aga puudutati ka tõsisemaid teemasid, mis mõnelgi juhul panid mõtlema iseenda üle. Läbiv sõnum oli, et õpirände kogemused on pannud hindama ning väärtustama seda, kui heal tasemel on Eesti noorsootöö.
“Kui on kväär, siis mis on väär?”
Kuigi noorsootöö üheks kandvaks põhialuseks on kahtlemata see, et tuleb olla avatud ja aktsepteeriv kõikide noorte suhtes, võib see päriselus olla vahel raske, sest puuduvad piisavad teadmised. Geid, lesbid, biseksuaalid… need on terminid, mis tänaseks peaksid olema selged igale noorsootöötajale, kuid viimastel aastatel on hakatud aina enam rääkima erinevatest sooidentiteetidest, mille mõistetemeri võib esialgu suisa pahviks lüüa.
Kristel Rannaääre
Skeptikud võivad siinkohal öelda, et tegemist on mingi hirmsa moeasjaga, sest nüüd on ka järjest enam inimesi (sh noori), kes end nende mõistete abil defineerivad, kuigi tegelikkuses annab see terminoloogia inimestele lihtsalt sõnad, mille abil väljendada seda, mis nende sees juba olemas on.
Kristel Rannaääre, Eesti LGBT Ühingust, aitas oma esinemisega vähendada ärevust nende teemade käsitlemisel, selgitades mõisteid, uuringuid ja tausta. Julgustades, et teema kerkides on täiesti normaalne tunnistada, et pead end ehk pisut harima või hoopis noore enda käest küsima, kuidas ta soovib, et tema poole pöördutaks. Eriti jäi kõlama mõte, kuivõrd oluline on toetada translast, sest just nende seas on enesetappude protsent väga kõrge. “Parem translaps, kui surnud laps!”
Samuti julgustab Kristel nende ühingu poole pöörduma kõigil, kel vastavate teemadega muresid ja küsimusi on. Tema sõnul ei pea kartma seda, et ühingu kogemusnõustajate poole pöördudes kellegi identiteeti või orientatsiooni muudetaks, sest vahel aitab nõustamine inimesel ka näiteks aru saada, et ta polegi transsooline, vaid lihtsalt keegi, kellel on mõned vastassoole omistatud huvid või käitumismustrid.
“Tööle sirgema seljaga”
“Sa võiksid olla hästi inspireeriv ja motiveeriv, aga mitte nii motiveeriv, et homme minnakse lahkumisavaldusi tegema,” parafraseeris päeva peaesineja, investor, mentor ja koolitaja Kristi Saare oma ettekande alguses talle antud tööülesannet. Oma ülesannet ta täitis.
Kristi Saare
Tema ettekande põhisõnum oli, et kui me ise ennast ei väärtusta, esile ei tõsta või oma õiguste eest ei seisa, ei saa seda meie eest teha ka keegi teine. Muutusteks valdkonnas peab alustama endast, oma suhtumisest ja teatud kohtades lihtsalt rohkem häält tegema. Enda palgast ja töötingimustest rääkimine, veel vähem, nende eest seismine, pole aga mingi tabuteema.
Midagi sellist, mis toimus pärast Kristi esinemist, pole vist noorsootöötajate koosviibimistel kunagi nähtud! Inimesed arutlesid avalikult ja ilma häbita oma palkade ning töötingimuste üle ning rääkisid, kuidas enda töökoormust inimlikumaks tõmmata. Mõni nentis, et tegelikult on tal väga hästi. Ja teine seevastu, et midagi peab olukorra muutmiseks ette võtma. Märkimisväärne oli, et arutelud keskendusid sellele, kuidas ise rohkem vastutust võtta ja ise need sammud astuda, mitte jääda ootama, et keegi teine seda teeks.
Siinkohal väike meeldetuletus – kui sa tahad noorsootöötajate palkade tõstmise nimel võidelda, kuid sa pole veel ENKi liige, siis liitu Eesti Noorsootöötajate Koguga siin!
Töötoad “Appi! Mida nad seal internetis teevad?” ja ”Kuidas mitte olla Karen?”
Inspiratsioonipäeva töötubades sukeldusime internetimaailma. Põhiküsimuseks sai, kuidas mõista, mitte hukka mõista!
Markus Laanoja Eesti Väitlusseltsist avas töötoas “Appi! Mida nad seal internetis teevad?” neid tagamaid ja põhjuseid, miks noored vahel internetis uskumatuna näivaid asju teevad ning kuidas tegelikult pole asjade põhjuseks tingimata “halb” nutiajastu, vaid noortega nende igapäevaelus toimuv.
Noorsootöötaja, projektijuht ja sotsiaalmeediahuviline Sandra Kaldasaun tutvustas töötoas ”Kuidas mitte olla Karen?” noorsootöötajatele hetkelisi suurimaid ülemaailmseid trende ja noorte sotsiaalmeediakultuuri. Selgemaks sai nii mõnigi slängisõna või internetis nähtud trend.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie kõige esimene noorsootöötajate inspiratsioonipäev õnnestus ning loodame väga, et sellest saab traditsioon, mis areneb millekski suuremaks, võimsamaks ja jõustavamaks. Aitäh kõigile, kes tulid! Te tõesti olete oma musta vöö uhkusega välja teeninud!