Iren Hansen lõpetas sel kevadel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse eriala ning kuulub ka tänavu suvest alates Eesti Noorsootöötajate Kogu ridadesse. Vestlesime Ireniga tema noorsootöö õpingutest, ülikooli jooksul läbitud praktikatest ja sellest, kuidas see kõik on aidanud tal noorsootöö valdkonda tervikuna paremini tundma õppida.

---

Tutvusta end väga lühidalt, mis eriala õppisid ja kus töötad?

Minu nimi on Iren Hansen. Sel aastal lõpetasin Tartu Ülikooli Viiljandi Kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse eriala ning neid teadmisi kasutan oma mõlemas töökohas – MTÜ-s Peipsimaa Turism, kus turundan ja arendan Peipsimaad ning Peipsiääre vallas, kus minu ametiks on noorsootöö spetsialist.

Kõigi oma tegemiste kõrval olen ka aktiivne kogukonnaliige ja püüan oma väikese koduküla elu elavdada. Juba sel sügisel jätkan ka kooliteed Tartu Ülikooli magistriõppes kultuurikorralduse erialal.

Mida on õpingud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Sulle andnud?

Mul oli suurepärane võimalus õppida parimate õppejõudude käe all – Külli Salumäe, Ülle Roomets, Piret Eit jt õppejõud. Need teadmised ja oskused, mis ma nelja aasta vältel omandasin, on praegu suuresti minu tegemiste alustalaks.

Need teadmised ja oskused, mis ma nelja aasta vältel omandasin, on praegu suuresti minu tegemiste alustalaks.

Kui praktilised olid kogukonnahariduse ja huvitegevuse eriala õpingud ja kuidas õpitut töös rakendad? 

TÜ Kutuuriakadeemias on õpingud vägagi praktilised ja mulle meeldis, et teadmiste omandamine käis käsikäes praktikaga, sest noorsootöös vajame me reaalseid tööriistu, et tegutseda noortega. Noorsootöö spetsialistina olen tihti kuulaja rollis ja hea on võtta tagataskust ülikoolist saadud tarkuseteri.

Kuidas on õpingute jooksul läbitud praktika aidanud noorsootöö valdkonda paremini tundma õppida?

Me kõik teame, kui igav on lugeda kuiva seadust, aga rakendada oma töös läbitöötatud seadusepunkte, on hoopis teine tera. Seega on õpingute jooksul läbitud praktika aidanud väga hästi õppida tundma noorsootöö valdkonda tervikuna, laiendanud minu silmaringi ning andnud kätte õiged suunad ja töövahendid.

Kirjelda üht oma põnevamat praktikakogemust. Mida sellest õppisid?

Väga raske on eelistada üht praktikakogemust teisele, sest need kõik olid omal moel põnevad ja rikastavad. Tagantjärele praktikatele mõeldes saan öelda, et nii noorsootöötaja, huvijuht kui ka kogukonnainimene on sädeinimene, kes innustab nii noori kui ka kohalikke koostööle erinevate valdkondade esindajatega. Peamine on olla avatud ja koostöine ning selleks, et meie ümber elu elavneks tuleb väärtustada nii noorte kui ka kohalike algatusi.