Kas ainult formaalharidusest piisab?
Eesti Noorsootöötajate Kogu ja kõigi noorte ja noortega töötavate inimeste nimel on mul siiralt hea meel, et koalitsioonikõnelustel osalevad erakonnad, kelle jaoks on noored, nende heaolu ja tulevik üks prioriteete, kirjutab Eesti Noorsotöötajae Kogu tegevjuht Heili Griffith ENKi blogis.
Tunnustame neid erakondi tugevate valimisprogrammide eest, mis lubavad järgmisel perioodil pöörata suuremat tähelepanu haridusele, sh õpetajate järelkasvule ja nende väärtustamisele, aga ka haridussüsteemi paindlikumaks ja õppijakesksemaks muutmisele, formaal- ja mitteformaalõppe lõimimisele, õpetajate ja noorte vaimse heaolu toetamisele. Sama oluline on keskenduda kõige selle keskel ka noorsootöö ning noorsootöötajate väärtustamisele.
Nii Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid kui ka Eesti 200 oma programmides lubanud keskenduda noorte jaoks olulistele kliimaga seotud teemadele ning samuti – mitte küll kõigis programmides, valimisõiguse langetamisele riigikoguvalimistel, mittetöötavate ja -õppivate noorte toetamisele ja noortevolikogude rolli suurendamisele kohalikul tasandil. Oluliseks peetakse ka inimõiguste, sealhulgas laste õiguste edendamist. Nende tähtsate teemade üle koalitsioonikõnelustel arutledes on samas oluline pidada silmas kogu hariduse valdkonda laiemalt (on ju haridus- teadusministri haldusalas lisaks formaalharidusele ka noorsootöö) ning märkama koalitsioonileppe suundade seadmisel ka noorsootöö laialdasi võimalusi eesmärkide saavutamiseks.
Noored ei ole ainult tulevik – nad kujundavad meie ühiskonda juba praegu
Eesti noorsootöötajate esindusühinguna rõhutame, et noorte heaolust rääkides ei saa noorsootöö mõju ega noorsootöötajate rolli meie ühiskonnas alahinnata. Noorsootöö üks põhimõte on noorest ja tema eluolust lähtumine, mis tähendab iga noore individuaalset ja igakülgset toetamist tema vajadustest ja huvidest lähtudes.
Noorsootöö eesmärk ei ole mitte ainult kujundada aktiivseid, iseendaga toimetulevaid täiskasvanuid, kes hakkavad ühiskonda panustama ja selles osalema alles kaugemas tulevikus, kui nad ühel hetkel täiskasvanuks saavad. Noortel peab olema võimalus end aktiivselt teostada ja osaleda ühiskonnaelus juba praegu. Noored peavad tundma, et nende arvamusega arvestatakse, ja ka seda, et nende muret võetakse tõsiselt – näiteks muret kliimamuutuste ees. Selleks on noorsootöös mitmeid võimalusi tagamaks, et noored ei kaotaks usku demokraatiasse.
Rahvusvahelisel tasandil on Eesti noorsootöö paljudele – ka arenenud Euroopa riikidele eeskujuks. Euroopas imetletakse meie noorsootöö kutsesüsteemi, noorsootöö haridust, mida on Eestis pakutud juba üle 30 aasta (sh on noorsootööd võimalik õppida ka magistri tasemel), tugevat erialaorganisatsiooni ja teisi valdkonna katusorganisatsioone, kelle töö on olnud järjepidev üle mitme kümnendi. Hinnatakse ka meie noorsootöö keskkondade mitmekesisust ja aastatepikkust järjepidevust (nt noortemalevad, noortelaagrid, noortekeskused, noorteühingud, noortevolikogud kohalike omavalitsuste juures). Ka Eestis peaksime seda kõike samamoodi väärtustama.
Meil on aastatepikkune tugev rahvusvaheline noorsootöö tänu Erasmus+ programmidele, mille kaudu on noortel olnud laialdased võimalused mitteformaalseks õppimiseks rahvusvaheliselt ning seeläbi Euroopa Liitu kiireks integreerumiseks ja Euroopa väärtuste omaksvõtmiseks. See kõik on aidanud kaasa nii julgeolekule kui ka sellele, et meie noored tahavad jääda elama Eestisse ja miks mitte ka enda kodulinna või -valda.
Just seetõttu on noorsootöös nii oluline noortele hääle, kuid ka võimaluste ja sellega koos vastutuse andmine. Noorsootöös nagu ka formaalhariduseski tegeletakse noorte sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisega, sh väärtuste kujundamisega. Seetõttu on noorsootöö roll meie ühiskonnas hindamatu väärtusega, kuna see võimestab noori osalema ühiskonnaelus juba varakult, õpetades neid olema sallivamad, hoolivamad ja üksteisega arvestavamad, ettevõtlikumad ja vastutustundlikumad.
Loo autor:
Heili Griffith
ENKi tegevjuht
