KOV noorsootöö spetsialistid käisid Soomes noorte osalust ja kaasamist kaemas - Eesti Noorsootöötajate Kogu

Kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedi üheks võtmeks on kahtlemata see, kui pädev on sealne noorsootööd koordineeriv spetsialist. Et seda kvaliteeti üleriiklikult toetada, koordineerib ENK KOV noorsootöö spetsialistide arenguprogrammi. Muljeid ning märkamisi mai algul toimunud noorte osaluse ja kaasamise teemalisest õppevisiidist Soome jagab  Urve Sarapik, kes seda projekti ja KOV noorsootöö spetsialistide töörühma juhib.

Õppevisiit Soome oli osa ENK KOV noorsootöö spetsialistide arenguprogrammi  II moodulist “Noorte osalus ja kaasamine kohaliku omavalitsuse tasandi otsustusprotsessidesse”. Koostöös ENLiga korraldatud mooduli raames külastas 2. ja 3. mail 2024 Helsingit ning Tampere 19 osalejat.

I päev: Helsingi, 2. mai

Esimesel päeval külastasime Noorteakadeemiat (Youth Academy, Nuorten Akademia). Noorte Akadeemia on MTÜ, mis tegeleb noorsootöö korraldusega, rahvusvahelise noorsootööga, koostöö korraldamisega omavalitsustes, koolitustega, mida korraldatakse KOV ametnikele ja noortele noorte osaluse teemal.

Aastast 2015 on Soomes noortevolikogud kohustuslikud, kuid väiksemates omavalitsustes on nendega keeruline. Siiski toimib noorte osaluse toetamise programm, mis on sarnane meil Eestis praegu Harno poolt piloteeritavale projektile. 

Digiraati on justiitsministeeriumi veebiteenus, kus saab osaleda aruteludes erinevatel päevakajalistel teemadel. Teenuse eesmärk on pakkuda kõigile alla 29-aastastele noortele võrdset võimalust oma hääl kuuldavaks teha. Digiraadis arutlevad osalejad eelnevalt kokkulepitud teemal 2-3 nädalat. Arutelu toimub kirjalikult koos nimesiltidega teenuse enda kinnisel arutelutahvlil.

Digiraadi teenus põhineb Tampere Ülikooli ALL-YOUTH uurimisprojektis välja töötatud prototüübil ja selle arendustöö on veel pooleli. Tänu sellele võib teenuses esineda puudusi näiteks kasutatavuse ja juurdepääsetavuse osas. Eesmärk on kujundada arutlusel oleva teema kohta lõplik seisukoht, mis edastatakse otsustajatele ja avaldatakse teenuses. Vestlust juhib ja juhendab koolitatud instruktor, kes hoolitseb vestluse edenemise, ohutuse ja sujuvuse eest. 

Mahis on Noorteakadeemia pikim projekt, mille peamine eesmärk on toetada 13-17-aastaseid noori, kes on oma elus haavatavas olukorras. Mahis püüab neid noori aidata, pakkudes neile võimalusi elujuhtimise oskuste tugevdamiseks. 20 aastat on Mahis koolitanud noorsootöötajaid juhtima projektigruppe, mis on kavandatud lähtuvalt noorte hetkevajadustest ja soovidest. Eesmärk on inspireerida erinevaid teismelisi grupitegevuses osalema, et kasvaks nende eneseteadlikkus, kontrollitunne oma elu üle ja kindlustunne tuleviku suhtes. Koolitatud Mahise juhendajad saavad taotleda stipendiumi, et katta noorte enda kavandatud projekti korraldamise kulud. Toetust saab taotleda neli korda aastas. 

Koolidele pakutav programm on sel teemal mitmekesine. Pakutakse erinevaid tegevusi ja materjale läbi mängude ja mitmeid digilahendusi, näiteks:

  • Kaardid eirnevate teemade käsitlemiseks (nt kaardid– 22 ülesannet, kuidas rääkida mustlastest ning kuidas läbi mängude kaasta noori).
  • Kestva arengu eesmärkide digimäng 
  • Keemiat tutvustav digimäng
  • Interaktiivsed videoloengud
  • Põgenemistuba
  • Väidetega Jenga

Nende tegevuste läbiviijad on enamasti tudengid, kes saavad selle eest ka tasu.

Päeva teisel poolel oli kohtumine Helsingi Linnavalitsuse noorsooteenistuses. Saime hea ülevaate Helsingi noorsooteenistuse tegevusest, eelkõige noorte oma eelarvest, noorte kaasamisest, ideede korjest, ühistest aruteludest, koos planeerimisest ja ideede elluviimisest. Soomes väärtustatakse vägagi noorsootööd. Noorsootöö jaoks on eraldi osakond ja piisavad eelarvelised vahendid kaasavaks eelarveks ja mitmeteks teenusteks. Eraldi on olemas inimene, kes tegeleb noorte osalusega. Noorte osaluse eesmärgid on seatud erinevate tegevuste kaudu.

Lisaks toetatakse noori läbi erinevate võimaluste, kasutades selleks eri teenuseid ja vahendeid. Eriti huvipakkuv oli noorte kaasava eelarve väljatöötatud süsteem. On mitmeid osalusvorme, mille kaudu noored osalevad kohaliku omavalitsuse noorsooteenuste- ja tegevuste planeerimisel ning ellu viimisel.

Kohutsutuseks on võetud kaks korda aastas teha noorte ja otsustajate vahel dialooge. Nende noorsootööseaduses on kirjas, et noortele tuleb anada võimalus osaleda kohaliku ja piirkondliku noorsootöö- ja noortepoliitikat puudutavate küsimuste lahendamisel ning nende noortevolikogus on 30 liiget. Peamiselt on Soome noorte mured samad, mis meie noortelgi, näiteks kiusamine, vaimne tervis, keskkond, turvalisus, ligipääsetavus. jms. On olemas ka Noorte Hääle toimetus, mille kaudu saavad noored ühiskondlikul tasandil kaasa rääkida ning noorte häält rohkem kuuldavaks teha. 

Noorte kaasava eelarve süsteem

  1. Andmete kogumine
    Noorte eelarve käivitatakse igal kevadel andmete kogumisega. Andmete kogumise etapis saavad noored üle kogu Helsingi jagada oma praeguseid soove, muresid ja ideid. 
  2. Töötoad
    Sügisel korraldavad kohalikud noortekeskused töötubasid, kus noored vaatavad koos noorsootöötajatega üle oma piirkonnas andmete kogumise etapis saadud vastused ning teevad nende vastuste põhjal erinevaid plaane. Kavad võivad olla kas praktiliste meetmete ettepanekute või algatuste vormis.
  3. Hääletamine
    Oktoobris saavad kõik 12–17-aastased hääletada oma töötubades välja töötatud lemmikkavade/ettepanekute poolt. Hääletamine toimub koolis.
  4. Nõuandekogud
    Iga ala hääletustulemused kinnitavad kohalikud nõuandekogud ning tehakse otsused, kuidas populaarsemaid plaane propageerida. Nõukojad saavad otsustada alla 3000 euro suuruse kulukalkulatsiooniga plaanide elluviimise kohaliku noorsootöö üksuse enda eelarvest. 
  5. Rakendamine
    Nõukoja poolt elluviimiseks valitud ettepanekud viiakse ellu järgmise aasta jooksul.

 

II päev: Tampere, 3. mai

Teisel päeval tutvusime Tampere Linnavalitsuse noorsootöö korralduse, rahastamise ja erinevate projektidega. Kohtumine toimus noorte kultuurikeskuses, kus terve maja oli noorte tegevuste läbiviimiseks antud. Viiekordne maja meenutas ühte suurt huvikeskust, kus saab tegeleda väga paljude tegevustega (kunst, muusika, kultuur, vabaaeg, kohtumised, käsitöö, koolitused jms). Koolipäeva sisse põimitakse koostöös noortekeskusega toimuvad loenguid. Poisid käivad rohkem noortekeskustes, tüdrukud kasutavad rahvusvahelistes võimalusi. Mobiilsel noorsootööl on oma karavan Tamperes ning noored saavad seda ise enda juurde kutsuda, kasutades selleks Snapchati asukoha jagamise funktsiooni. 

Tamperes töötab noorsootöövaldkonnas umbes 120 töötajat. Noorsooteenistus on jagatud peamiselt kolmeks: suunatud noorsootöö, noorte osalustegevused ning vaba aja tegevused. Aasta eelarve on 6,5 miljonit eurot. 

Kohtusime ka laste parlamendi ja noortevolikogu esindajatega. Noored kirjeldasid väga emotsionaalselt oma kogemusi, kuidas neid on kaasatud ja kuidas nad saavad üritusi jm korraldada.

Lasteparlamendil on 20+5 juhatuse liiget, kes valitakse aastaseks perioodiks. Kokku on kuus kohalikku piirkonda, kus kohtuvad kohalikud parlamendid, ning rohkem toimetataksegi oma kogukonna põhiselt, Koosolekud toimuvad neli korda aastas, üldkogud kaks korda aastas. Igast koolist on lasteparlamendis kaks esindajat.

Noortevolikogus on 30 liiget, mille liikmed saavad olla 13 – 18aastased noored. Hääletamise protsess on osa koolipäevast. Liikmed valitakse kaheks aastaks. Kandideerimisel osales viimati 40% noortest. Liikmed jagunevad tiimidesse: avalikud suhted, sündmused ja huvide edendamine. Liikmed saavad ka palka, kust kohtumisel käimine maksab 30 €, komisjonides osalemine 60 €, noortevolikogu juhile makstakse 45 €

Samuti tutvustasid noored oma suuremaid projekte. Laste parlamendi esindaja rõhutas, et peamine teema, miks ta laste parlamenti läks, oli kiusamine. Tema sooviks oli teemaga tegeleda läbi parlamendi tegevuste. Väga inspireeriv oli vestlus laste parlamendi esindaja ning neid toetava noorsootöötajaga. Vestlusest oli märgata, kui ennastjuhtivad ja teadlikud on kohalikud noored. Samuti oli tore tõdeda, et noored hindavad neid toetavat noorsootöötajat, kes julgustab ja toetab noori tegutsemisel.

Väga kõnetas, et noortevolikogu on igas kohalikus omavalitsuses kohustuslik. Eriti just see, et omavalitsused peavad pakkuma noortele tuge, nii noorsootöötajate kui ka rahalise ressursi näol.

AKTORIT on rakenduse WhatsApp grupp, mis koondab 13-19aastaseid noori, kes soovivad mõjutada ja avaldada arvamust. Grupis on 1120 liiget, ning seal jagatakse infot korra nädalas erinevatest osalemise viisidest, töötubadest, hääletustest, üritustest. Kogu info saadetakse gruppi ühes sõnumis korraga. Gruppi reklaamitakse koolides, üritustel jne

Võimalustest osa võttes saavad noored punkte ja neid kogudes saavad eirnevaid auhindu (väiksemaid meeneid, aga näiteks ka reise lõbustusparki). Gruppi pääsemiseks on vaja täita registreerimisvorm. Igal aastal luuakse uus grupp.

Impact Day´d korraldatakse igal kevadel ja sügisel 4. ja 9. klassidele. Koostöös kohalike organisatisoonide või ettevõtjatega võetakse fookusesse üks probleem, millele lahendusi leida proovitakse. Sündmuse raames viidakse läbi erinevaid töötube jne.

Rahastatakse noorte omaalgatusi kuni 1000 €, noortest koosnev komitee otsustab, kes taotlejatest raha saab.

Koos käib ka UNICEF Lastesõbraliku linna noortegrupp, kes kohtub kord kuus. 

Toimuvad koolitused neile õpetajatele, kes juhivad õpilasesindusi. 

Peetakse loengud 7.-8 klasside noortele muutuste ja mõju avaldamisest.

Noorte osaluse toetajate võrgustik, mis käib koos neli korda aastas erinevates esindustes. Kohtumised toetavd liikmesorganisatsioonide omavahelist tutvumist. 


KOV noorsootöö spetsialistide arenguprogrammi viimane, III moodul, toimub septembri lõpus ning keskendub strateegiliste protsesside ja muutuste juhtimisele avatud noortekeskuste vajaduste võtmes. 


Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.