Noorsootöötajatel on privileeg olla noortele üsna lähedal, õppida tundma nende argipäeva neile harjumuspärases keskkonnas. See saab suuresti toimuda seetõttu, et noorsootöös osalevad noored vabatahtlikult ning noorsootöö on ajas ja ruumis paindlik ning noortele üsna hõlpsasti kättesaadav.

---

Noored tulevad noortekeskusesse vaba tahte alusel. Osalevad laagris või malevas, sest soovivad oma vaba aega seal veeta. Niisamuti kohtuvad noored mobiilsete noorsootöötajatega nende endi kogunemiskohtades avalikus linnaruumis. Alahinnata ei saa sedagi, et suur osa noorsootööst toimub tänapäeval internetiavarustes – taas kord seal, kus noored eelistavad olla.

See, et noorsootöötajad on noorte jaoks olemas erinevates keskkondades annab noortele sõnumi, et oleme olemas seal, kus nemad saavad meile lihtsasti ligi pääseda, ja oleme kursis sellega, mis ja kus noortele olla meeldib. Vahel piisabki lihtsalt olemas olemisest.

Sellest, et noor teab, et noortekeskuses või tänaval on teda ootamas usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole ta saab pöörduda, kui tundub, et mure vajaks jagamist või rõõm on põues nii suur, et seda üksi kandes läheks lõhki. Ja siis on noorsootöötaja roll kuulata, kaasa mõelda, nõu anda – kui noor seda soovib. Vahel julgustada, kui on hirmus midagi jagada või ka neutraliseerida olukorda ja kinnitada, et kõik tunded on lubatud.

Noorsootöötajana on oluline teada, millised on noorte ideed, huvid, soovid ja vajadused, sest nendest me oma töös noorte jaoks ja nendega koos lähtume. Kõige paremini saab neid teada otse noortelt endilt küsides.

Tähtsaim ei ole isegi mitte küsimus või vastus ise, vaid see, et noorsootöötaja on noore jaoks vaimselt ja füüsiliselt kohal ning pöörab noorele oma jäägitu tähelepanu. Kuulab päriselt, mida on noortel öelda ja seejärel püüab parimal võimalikul moel nende ideedega arvestada. See, kuidas noorte soovide, vajaduste ja mõtetega kõige paremini edasi minna, sõltub mingil määral iga noorsootöötaja enda tegutsemisvalmidusest, südametarkusest, hinge headusest ja loovusest.

Alati ka ei ütle noored küsimise peale, mida nad asjast arvavad või ei saa nad suures kasvamise möllus isegi aru, mida vajavad. Või nad lihtsalt ei julge oma mõtteid ja tundeid avaldada. Seejuures on noorsootöötaja vaimne kohalolu eriti tähtis – selleks, et märgata üksikasju, tabada hetki, tunnetada ja mõista oma n-ö kuuenda meelega, mis on on just selle noore tugevus, mis teda tõmbab või vaevab, milles on ta hea ja sellest lähtudes saavutada noorega kontakt, mille edenedes avaneb noor.

Noortele meeldivad noorsootöötajad, kes teavad, mis trendid noortemaailmas parasjagu liiguvad. Noored tunnetavad, kui noorsootöötaja päriselt mõistab, kes või mis on IN. See on vägev, sest siis on, millest noorsootöötajatega rääkida ja noored väga tahavad enda sisemaailma asju nende täiskasvanutega arutada, kes mõttega kaasa kuulavad.

Eneseareng kuulub noorsootöötaja tööülesannete juurde.

Julgustan noorsootöötajaid aeg-ajalt vaatlema, mida noored Facebookis jagavad, milliseid kommentaare nad Instagramis kirjutavad, kuulama sama muusikat, mida nemad ja jälgima poppide suunamudijate ja püstijalakoomikute videoid YouTube’is ning postitusi TikTokis. Kasuks tuleb ka igasuguste lühendite ja slängiväljendite, mida noored kasutavad, googeldamine, et ikka räägiksime noortega sama keelt.

---

Artikli autor:
Triin Mäger
MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus
Pärnumaa Noorte Tugila spetsialist Pärnu piirkonnas
Pärnu mobiilse noorsootöö eestvedaja ja mobiilne noorsootöötaja

Aasta noorsootöötaja 2019

 

 

 

 

---