Noorsootöötajatena teame ja tunneme noorsootöötaja kutse-eetika põhiteese. Kas ja kui palju me aga igapäevatöös neid endale teadvustame või neid endale reflekteerime? Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liikmed Anneli Meisterson ja Maris Uusküla võtsid ette ja analüüsisid enda igapäeva töökogemuste varal kutse-eetika üht teesi, mille järgi noorsootöötaja peab olema aus ja avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas ning teadvustama sealjuures ka seda, et (mitteformaalne) õppimine kuulub noorsootöö igapäeva juurde. Õpieesmärkide seadmisel ei ole vähem oluline ka see, kuidas tulemuste suunas liigutakse ehk kuidas õppimine või uute oskuste omandamine päriselt toimub. Selleks, et ka noor oskaks elus sihipäraseid eesmärke püstitada ning teha õigeid valikuid, leidmaks iseseisvalt sobivaid viise oma isiklike eesmärkideni jõudmisel, on oluline, et tal oleks piisavalt kogemusi ja teadmisi, kuidas seda teha. Kaasates noori juba tegevuste planeerimise faasis tegutsed avatult ja aitad sealjuures noortel omandada eluks äärmiselt vajalikke oskusi.

Kuidas aga kavandada tegevusi koos noortega ja mismoodi seda sealjuures ka selgelt välja kuvada, sellest Anneli ja Maris täpsemalt rääkisidki.

---

Noorsootöö keskkonnas eeldab õpisituatsioonide rakendamine avatud hoiakuid ning suutlikkust noori motiveerida ja kaasata, olenemata töövahenditest või -iseloomust. Selleks, et noori motiveerida tuleb põhjalikult pühenduda ning aidata teadvustada kujunenud olukorda, selle tagamaid ning leida ka lahendusi.

Noorsootöötajana kasutame tihti motiveerimiseks individuaalset lähenemist, kasuks tulevad ka teadmised ja oskused erinevatest nõustamistehnikatest ja motiveerimise põhialustest. Noortele ei maksa panna samas liiga suuri ootusi – ei tasu eeldada, et nad teaksid täpselt, mida tahavad ja oskaksid seda ka selgelt väljendada. Noorsootöötaja ei pea ise jõudma iga nooreni, vaid tuleb lasta noortel omavahel üksteist motiveerida ning kaasata – teadlikumad noored motiveerivad oma passiivsemaid sõpru juba ise.

Kõiki ei saagi kaasata ning tuleb leppida sellega, et mõned noored eelistavad omal valikul jääda kõrvaltvaatajaks. Kuid on oluline, et noored tunnevad, et nad oleksid kaasatud ja nende arvamus on oluline. Juba tegevuste kavandamise protsessis peab noori kaasama. Seal saab noor öelda, mis on tema soov. Olgu see siis projekt, üritus, tegevus või muu.

Noorsootöötajana suuname ja toetame teda mitmete suunavate küsimustega. Veel on oluline, et noor saaks ise planeerida ja läbi viia tegevust, mida ta soovib. Siin on tähtis roll noorsootöötajal, kes julgustab noort ise planeerima ning aitab luua raamistiku sellele üritustele või tegevusele. Läbi raamistiku suudab noor endale ise mõtestada, mis on selle tegevuse või ka ürituse korraldamise ja läbiviimise õpimoment. Oluline on mõtestada oma töös koos noortega ning mõelda, et kas tegeleme noorte kasvatamisega ja arendamisega või toetame noorte arengut ja kasvamist, kus noor ise langetaks valikuid ning saaks kogemusi.

---