Laura Kalaus töötab Tartu Linnavalitsuses noorsooteenistuse peaspetsialistina. Eesti Noorsootöö Kogusse astus ta suhteliselt hiljuti – 2019. aastal. Praegu esindab Laura ENK-i riiklikus Eesti Noorsootöö Keskuse noorteinfo arenduse töörühmas. 

Alljärgnevalt räägib ta, kuidas üldse sattus noorsootöö valdkonda tööle, jagab oma edulugusid ning arutleb selle üle, kuidas olla oma töös professionaalne.


Millal ja kuidas sattusid noorsootöö valdkonda?

Täpselt kakskümmend aastat tagasi oli minust saanud Tallinna Pedagoogilise Seminari noorootöö eriala 1. kursuse üliõpilane – aasta siis oli 1999. Kolm aastat hiljem, 2002. aasta kevadel ulatati mulle pidulikult üle noorsootöö eriala lõpudiplom ning noorsootöötaja amet terendas peagi ukse ees.

Olen noorsootöö valdkonnas tegutsenud alates 2002 aastast. Sellesse aega on mahtunud töötamine noortekeskuses, ürituste korraldamise valdkonnas ning töö praegusel ametikohal noorsooteenistuse peaspetsialistina Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnas.

Võin öelda, et need aastad on olnud väga rikastavad ja kogemusterohked ja andnud veendumuse, et noorsootöö valdkond on see, kus tahan jätkuvalt edasi tegutseda.

Minu noorsootöö karjäär algas Pääsküla noortekeskusest, kus töötasin noorsootöötajana. See oli aeg, kus ka Eesti noorsootöö maastikul hakkasid toimuma kiired muudatused ja arengud ning minul ja mu kolleegidel oli õnn olla paljude muudatuste esimesteks katsetajateks. Üks olulisem uuendus oli avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes, mille põhimõttel hakkasid kõik avatud noortekeskused tegutsema.

Noortekeskuses töötamine andis mulle põhilise noorsootööks vajaliku vundamendi, sh projekti kirjutamis- ja juhtimisoskused, noortega töötamise oskused, meeskonnatöö oskused jne, millele sai rajada järgnevad arenguastmed. Sel perioodil tähistasin ma ka oma esimest tööjuubelit, mis kulmineerus siis, kui mulle omistati Tallinna aasta noorsootöötaja tiitel aastal 2007.

Viimased kaheksa aastat olen töötanud Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistuse peaspetsialistina ning panustanud suurel määral Tartu noorsootöö arengutesse.

Kuulun ka Eesti Noorsootöötajate Kogusse ning kogu liikmena Eesti Noorsootöö Keskuse noorteinfo arendamise töörühma. Lähiaastatel on plaanis lõpule viia magistriõpingud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, kus olen läbinud teenuste disaini ja juhtimise õppekava.

Noorsootöö maastikul toimetamisel on väga oluline olla kursis kaasaegsete lahenduste ja pidevalt muutuvate trendidega, mille heaks eelduseks on järjepidev enesetäiendus.

Kuidas Sa end oma töös arendad ja mis motiveerib Sind end pidevalt arendama?

Oma senisel teekonnal olen pidanud alati oluliseks enesearengut ning toetavat meeskonda, kellega koos uut luua, võimalikke arendusi algatada ja rakendada. Õnneks on töö noorsootöö valdkonnas mulle seda igati võimaldanud. Erinevate (teenuse)arenduste osas olen järjest teadlikumalt hakanud arvestama nutika noorsootöö võimalustega. Inspiratsiooni on selleks andnud mitmed koolitused ning rahvusvahelised õppevisiidid.

Noorsootöö maastikul toimetamisel on väga oluline olla kursis kaasaegsete lahenduste ja pidevalt muutuvate trendidega, mille heaks eelduseks on järjepidev enesetäiendus. Üleüldse professionaalne lähenemine, uuendusmeelsus, kaasamine ja avatud hoiak on need märksõnad, mis on minu jaoks olulised ning mida püüan isegi oma tegemistes järgida.

Mida saaksid Sinu arvates juhid teha selleks, et soodustada enesearengut tööl?

Kohalikus omavalitsuses töötades pead paratamatult oma tööd rohkem struktureerima, järgima teatud norme ning püsima mingis mõttes raamistikus. Seetõttu on suur õnn, kui juhtkond soodustab loovat keskkonda ning väärtustab tiimitööd, millest sünnivadki head algatused.

Usun, et ka selline teadlik ja oskuslik aja ja ressursside planeerimine ning kasutamine on sealjuures väga oluline, mis toob esile meeskonna professionaalsuse. Oma töös olen aastatega muutunud nõudlikumaks ja põhjalikumaks ja ma näen, et see toob paremaid tulemusi ning kvaliteetsemaid lahendusi.

Igal aastal enne arenguvestlust, kui taaskord on vaja analüüsida ühte aastaperioodi, siis alati kerkib mõtteisse küsimus, et mis mind selle töö juures köidab ning motiveerib. Vastus on tegelikult lihtne, see töö hoiab mind jätkuvalt õnnelikuna.

Mida on üldse vaja, et meil oleksid professionaalsed noorsootöötajad? Millised on need kõige olulisemad võtmetegurid või eeldused selleks, et noorsootöötaja oleks oma töös professionaalne?

Kuna noorsootöö võimalused on avardunud, siis kindlasti on see loonud ka eelprofessionaalse platvormi noorsootöö eriala tudengitele, näiteks noorsootöötaja kutse sidumine noorsootöö õppekavaga, mille puhul on oluline, et vajalikud eelteadmised oleksid piisavad.

Üldiselt on hakatud järjest enam kutse omandamist väärtustama, mis pikemas perspektiivis soodustab konkurentsivõime kasvu. Juba praegu töötab noorsootöö valdkonnas palju häid spetsialiste, kellel on kõrgharidus, teatud erialane ettevalmistus ning kogemused. Just kogemused on need, mis on ka minu karjäärile andnud tugeva alustala ning aidanud kujundada professiooni. Kogemuste omandamine on aga suuresti seotud eneseharimise sooviga, mille jaoks noorsootöö valdkonnas võimalusi jagub.

Aga mis selle noorsootöö siis ikkagi nii eriliseks teeb?

Igal aastal enne arenguvestlust, kui taaskord on vaja analüüsida ühte aastaperioodi, siis alati kerkib mõtteisse küsimus, et mis mind selle töö juures köidab ning motiveerib. Vastus on tegelikult lihtne, see töö hoiab mind jätkuvalt õnnelikuna.

Noorsootöö sisaldab teatud mõttes serotoniini, olgu selleks siis eduelamused, võimekad tulevikukujundajad, tugivõrgustik, noored neid märksõnu võibki ritta laduda. Oluline, et see loob rõõmu ja rahulolu ning pakub edaspidigi inspiratsiooni ja mitmekülgsust.


Liitu ka Sina Eesti Noorsootöötajate Koguga, et olla osa meie tegusast kogukonnast!