Mis on loovus, kuidas see aitab olla parem mõtleja ning kuidas tuua loovust oma töösse? Sellest kõigest räägib artiklis täpsemalt visuaalse lihtsustamise ja teadliku kritseldamise uurija ning õpetaja Kati Orav, kes muu hulgas viis tänavu suvel Eesti Noorsootöötajate Kogus noorsootöötajatele läbi ka visuaalse mõtlemise koolituse.

---

Väga tihti ütlevad minu õppijad, et soovivad asju visuaalsemalt teha, et olla paremad ning loovamad mõtlejad ning tuua loovust oma töösse.

Visuaalne lihtsustamine on väga efektiivne mõtlemise tööriist, mis võimaldab meil luua seoseid, näha tervikpilti ja sellega seoses olla loovamad uute lahenduste väljatöötamisel.

See omakorda arendab meie loovust, sest annab võimaluse väga mitmete meelte ja aju koostööks. Joonte ja kujundite joonistamine on meie meele, silma, südame, keha ja maailma omavaheline suhtlus (Musgrove, 2016).

 

Mis imeasi on loovus ja kuidas see aitab olla parem mõtleja?

Loovus ei ole asi iseenesest, midagi, mida me saame teha. See on pigem mitmete tegurite tulemus ning protsess. Erinevad autorid käsitlevad loovust ühelt poolt erinevalt, samas jälle üpris sarnaselt.

Näiteks räägivad autorid nagu Robinson ja Aronica (2015) loovusest kui protsessist, mille kaudu tekivad originaalsed ja väärtuslikud ideed. See sisaldab endas kujutlusvõimet ja innovatsiooni ehk võimet genereerida uusi ideid ning neid praktikasse panna.

Loovus on võimalik igas elu valdkonnas ning seda saab arendada.

Mulle endale meeldib väga käsitlus Jaan Aru poolt, kelle sõnul on loovuse aluseks alati keskendumine ja loovus tähendab, et loome ajus uusi seoseid. Ka Robinson ja Aronica räägivad sellest, kuidas me loovas protsessis võime jõuda kuhugi, millest meil alguses aimugi ei olnud. See on dünaamiline protsess, mis hõlmab endas seoste loomist, distsipliini ületamist, metafooride ja analoogiate kasutamist. Cottrell (2013) väidab, et tõeliseks säramiseks, lõbusaks õppimiseks ja järgmisele tasemele jõudmiseks on vaja tuua oma õppimisse loovust. Ta väidab ka, et loovus on eriti oluline ülesannete algstaadiumis uute ideede genereerimisel. Sa saad alati hiljem analüüsida, et milline loov idee töötab ja tuua sisse loogilist lähenemist. Cottrell loob seose loovuse ja visuaalse mõtlemise vahel, öeldes, et need võivad pöörata sinu protsessid kannatusest naudinguks. Joonistamine on üks vähemkasutatavaid õppimise viise ja samas võib see olla intellektuaalne tegevus, mis aitab meil analüüsida, reflekteerida, uurida, avastada, mõista ja suhelda maailmaga.

 

Kuidas olla loovam läbi joonistamise ja visuaalse lihtsustamise?

Kritselda ja kritselda julgelt. Aga ära tee seda sihitult, vaid teadlikult.

Õpi jälgima ja märkama oma mõtteid ja ideid.

Kust nad tulevad, mis nendest saab? See on ka suurepärane meditatsioon ehk meeleharjutus. Pane mõtted paberile, kasuta kujundeid, sümboleid ja seosta ideid omavahel. See omakorda aitab arendada kohalolu ehk mindfulness’i. Meil on pidevalt kiire. Aga loovus tahab aega.

Õpi märkama, aega võtma, kulgema.

Joonistamine aitab keskenduda, tempot maha võtta, oma mõtteid mängulisemalt kirja panema. Väga oluline on ka lasta lahti soovist olla täiuslik ning hirmust katsetada juba olemasolevate ideedega. Ära ole enda vastu kriitiline ning pea meeles – ükski leiutaja ei ole alustanud nullist. Iga hea idee on kombinatsioon märkamisest ning seostamisest.

Kuidas luua harjumus kritseldada?

Kui rääkida visuaalse lihtsustamise harjumuse tekitamisest kas isiklikult märkmeid tehes, meeskonnaga koostöös või aruteludel, siis hästi pisikese sammuna alustades võiks see välja näha järgnevalt (kasutades BJ Fogg, 2019 mudelit):

Kõigepealt hoolitse selle eest, et sul on alati käepärast:

• märkmik ja tintenpen;
• laual paberid ja vildikad;
• ruumis suur pabertahvel ja markerid.

Aga uue harjumuse juurutamise mudel näeb välja selline:

1. Ankur ehk olemasolev tegevus, hetk sinu igapäevaelus, millega siduda uus harjumus. Antud kontekstis märksõna või mõtte üleskirjutamine
2. Uus harjumus, mille tahad juurutada ja mida teed kohe pärast ankrut ehk joonistad märksõnale jutumulli ümber. Jutumullid võivad olla erineva kuju ning suurusega.
3. Tähistamine ehk endas tunnustamine uue harjumuse tegemise eest. Ütled endale kõva häälega: “See tuli hästi välja”. Seda isegi meeskonnaga koos olles.

---

Kasutatud allikad:

1. Agerbeck, B., Bird, K., Bradd, S., Shepherd, J. (2016) Draw Together Through Visual Practice An Anthology. U.S.A.
2. Cottrell, S. (2013) Palgrave Study Skills, The Study Skills Handbook, 4th edition, UK
3. Fogg, B. J. (2019). Tiny habits: The small changes that change everything. Eamon Dolan Books.
4. Robinson, K., Aronica, L. (2015) Creative Schools. UK
5. Ärm, T. (2017). Ajuteadlase Jaan Aru üheksa reeglit, kuidas aju võimekust tõsta. Postimees, 13.12. Külastatud aadressil: https://tervis.postimees.ee/4341451/ajuteadlase-jaan-aru-uheksa-reeglit-kuidas-aju-voimekust-tosta