Praktiliselt igasugust erialast (aga mitte ainult) väljakutset või arenguvajadust saab lahendada coaching’u toel. Coaching on hea meetod professionaalseks enesearenguks, sh arenguvajaduste mõistmiseks. Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige ja coach Ilona-Evelyn Rannala annab põhjaliku ülevaate, miks noorsootöös coaching vajalik on.

---

Nagu kirjeldab noorsootöötaja kutsestandard, hea noorsootöötaja „…analüüsib ennast ja oma tööd, kasutades erinevaid meetodeid; annab ja võtab vastu tagasisidet; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab ennast sihipäraselt; /…/ otsib ja kasutab õppimisvõimalusi; omandab uusi töövõtteid ja meetodeid; rakendab omandatud teadmised ja oskused asjakohaselt.“ (Kutsekoda, 2017)

Coaching on üks võimalikke viise seda kõike teha – see on teekond, mille käigus analüüsitakse oma töid, tegemisi, valikuid, võimalusi ja õpitakse just iseenda kohta palju uut.

See ei ole alati mugav ega kerge, kuid on kindlasti edasiviiv ja innustav. Julgen seda öelda oma kogemusest – coaching’u koolitust läbides olin ka coachee rollis – ainuüksi nendest kümnekonnast sessioonist alles harjutavate coach’idega jõudsin arusaamisele kui n-ö nurka ma olin ennast väga paljude tööde ja tegemistega mänginud ning et vajasin muutust. Tegin koolituse lõpuks otsused, mida ei ole siiani kordagi kahetsenud. Coaching võib olla üsnagi elumuutev!

Coaching põhineb usaldusel ja konfidentsiaalsusel!

Coach on, seega, nagu usaldusväärne kaasteeline, kes küsib palju, aitab mõelda ja teekonda kavandada ning tõmbab oma n-ö tööriistakohvrist õigel hetkel sobiva tööriista välja – teinekord on see peegeldus, teinekord uus küsimus, teinekord fantaasiapildi joonistamine või emotsioonide kaardipakk, aga teinekord hoopis ajatelg või teise inimese saabastesse astumine.

Coach ei mõtle ega tee valikuid kellegi eest, kuid mõelda ja valikuteni jõuda aitab küll – kui muidugi endal tahtmist on. See on oluline tingimus – muutust, edasiliikumist ja arengut peab inimene ikka ise tahtma.

Põhiline eeldus coaching’u kasutamiseks on seega tahtmine, mõningane julgus ja ajaressurss – kohtutakse vähemalt kuuel korral iga kolme nädala tagant. Vahepeale jääb aeg läbi arutatud  ja leitud valikuid testida ning ellu viia. Jah, omal moel on coach nagu treener – ta küsib üle, kas trenni on vahepeal tehtud, et sinu enda poolt kirjeldatud ja soovitud vorm saavutada.

Coaching on hea viis ohutult ja turvaliselt mõelda lõpuni läbi kõik võimalikud valikud, vaagida oma hoiakuid ning valmisolekut teha väiksemaid samme ja jõuda suuremateni, mis nõuavad enam julgust ja pealehakkamist.

Coaching’ust võib väga palju abi olla, kui ollakse töises elus muudatuse lävel või jõutud tõdemuseni, et lagi on ees. Siis tuleb oma potentsiaali vallapäästmiseks tehagi samm: võtta ühendust coach’iga.

Põhjalikumalt võid coach’ingust lugeda artiklist: „Lahendused juba paistavad! Kaasteelised noorsootöös: coach’id ehk kootsid“.

Artikli autor:
Ilona-Evelyn Rannnala

---

Tutvu ENKi coach’ide pangaga ja leia oma coach!

Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmetele on coaching tasuta.