Noorsootöötaja kutsestandard – eneseanalüüs ja mõtted

Mitteformaalse õppe tegevuste läbiviimisel lähtume oma töös elukestva õppe võtmepädevuste raamistiku järgi kaheksast võtmepädevusest ja nende arendamisest. Sealjuures küsime noorte arvamusi ka selle kohta, kuidas nemad seda kõike näevad.

Meie tegevusplaanides on alati koht, kus analüüsime, millist võtmepädevust planeeritud tegevus toetab. Mõtleme enne läbi, miks me seda teeme ning mida kokkuvõttes noored tegevuse käigus õpivad.

—–

Viime oma noorte vabatahtlikega läbi individuaalvestluseid, kus iga kolme kuu tagant vaatame üle noore enda isiklikud eesmärgid, mida oleme koos seadnud. Lisaks analüüsime ka meeskonna sihte.

Vabatahtlikud noored on osa meie meeskonnast ning saavad koos tiimiga proovida läbi asju, mis neid huvitab. Näiteks saavad noored meie meeskonnas:

• kirjutada sisulugusid (infootsimis- ja analüüsioskused, kirjutamisoskused);

• suhelda inimestega (kogemuslugude tarbeks intervjueerimine, küsimuste ettevalmistamine, suhtlemisoskuste arendamine);

• koostada uudiskirja;

• korraldada kampaaniaid;

• hallata sotsiaalmeediat;

• teha keeletoimetust.

——-

Näide osalemisest Eesti Noorteühenduste Liidu programmis „Noored koolitajad“

Programmi eesmärk oli suurendada noortevaldkonnas tegutsevate noorte koolitusvõimekust. Plaan oli luua noortevõrgustik, kes oleksid võimelised andma nii noorteorganisatsioonidele kui ka noortele laiemalt edasi ajakohast ning adekvaatset infot osaluse ja noortepoliitika teemadel.

Kogu õpiprotsess oli läbi põimitud mitteformaalõppe meetoditega. Alustasime iga kohtumist ootuste kaardistusega ning lõpetasime tagasiside andmisega – pidime ütlema ühe positiivse ja ühe arengut vajava asja. Mentor suunas osalejaid koolituse väljatöötamisel ja läbiviimisel kasutama mitteformaalõppe meetodeid ja jagas enda kirjutatud meeskonnamängude kogumikku. Individuaalvestlustel mentoriga saime tagasisidet enda mõtetele, mentor suunas sealjuures meid edasi küsimustega ega öelnud kunagi, et mul ei ole õigus või et minu mõtted pole head.

——–

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Võtmepädevused on kindlasti üks hea võimalus noorsootöös noortega õpieesmärke seada ning mitteformaalse õppe tegevusi kavandada. Need on vägagi universaalsed ning kasutatavad rahvusvaheliselt kuid on ka teisendatavad üldpädevusteks formaalõpes.

Õppimisest ja õppimisest noorsootöös jagavad erinevad noorsootöötajad Eesti Noorsootöötajate Kogust siin. Sealt leiad nippe, mida silmas pidada õppimise kavandamisel. 

Lisaks mõtle siin punktis ka sellele, kuidas oled ise juhendanud või mil moel saaksid teisi noorsootöötajaid sel teemal juhendada.

Pakun eelkõige mudeleid ja toetavaid vahendeid. Oluline on ühine planeerimine ning tähtis on alati alustada küsimusest “Miks me seda teeme?” 

Kõik noorsootöö tegevused on mõtestatud ning põhinevad soovitud õpieesmärgi täitmisel. Lähtudes konkreetsest eesmärgist leitakse sobilik meetod ning analüüsitakse selles sobivust nii enne tegevust kui ka selle järel.

Näiteks, saab kultuuri- ja väärtuspädevuse arendamiseks korraldada erinevaid kultuure tutvustavad tutvumisõhtuid. Väärtuste teema käsitlemiseks on loodud mäng “Väärtuste avastajad.” Suhtluspädevuse arendamiseks sobivad vestlus- ja tutvumisõhtud ja ka näiteks publiku ees kõnelemist ning esinemist nõudvad mängud.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Selles punktis oleks vajalik tuua konkreetne näide, kuidas mitteformaalset õpet läbi viid ja juhendad teisi noorsootöötajaid. Miks, kellega, kus ja kuidas sa seda teed? Inspiratsiooniks võid tutvuda Ilona-Evelyn Rannala ettekandega “Mitteformaalse õppimise roll tänapäevase noore jaoks”.

Noored vabatahtlikud on osa meie meeskonnast ning võtame alati aega, et tunnustada noorte saavutusi, ka meeskonna ees. Mõtleme enne iga tegevust tiimiga läbi, miks me seda teeme ja mis on meie eesmärk. Pärast reflekteerime ja paneme kirja, kuidas tegevus läks – mis läks hästi ja mida võiks järgmine kord paremini teha. Kasutame selleks tagasisideringi.

Isikliku refleksioonimeetodina kasutan paberit ja pliiatsit ning vastan kirjalikult järgmistele küsimustele:

● Mida ma tegin? Kuidas mul läks?

● Mis oli minu eesmärk? Kas ma saavutasin selle?

● Miks ma tegin just nii?

● Kas ma küsisin tagasisidet? Millist tagasisidet ma sain?

● Milliseid oskusi ja teadmisi mul oleks juurde vaja, et asja paremini teha?

● Mida teinekord paremini teha? (arvestan tagasisidega)

Arutelud couchiga on samuti üks viis, kuidas ennast paremini tunda ja analüüsida.

Vaata ka ENLi videot tagasisidest.

——-

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Oma ja noorte töö reflekteerimise kohta on üliõpilased toonud väga häid näiteid ning analüüs on olnud mitmekesine. 

Soovitan kasutada ka mitteformaalne.ee lehel olevat õpimeetodite otsijat, kus saab vastavalt valdkonnale sobivad meetodeid valida. Nii saad taotlemise käigus katsetada lisaks mõnda uut lähenemist. Samuti on mul hea meel, et mainiti coach’e. Ka Eesti Noorsootöötajate kogus tegutsevad coach’id ja mentorid ning nemad on just selleks, et aidata sul paremini mõtestada oma tööd, ja miks ka mitte kutsetaotlemise kontekstis.

Oluline on, et noorsootöö teostamise keskkond oleks noore poolt aktsepteeritav, turvaline, kvaliteetne ning soodustaks mitteformaalset õppimist. Jällegi aitab neid asju mõista noorte endi tagasiside keskkonnale. Näiteks saime koroonapandeemia algusajal teada, et noored eelistavad infot saada Snapchatist.

Viime regulaarselt läbi erineva sisuga töötubasid, noortelt noortele infotunde ning kogemusnõustamist noortekeskuses. Näiteks on vaimse tervise teemadel oma kogemusi jaganud Sass Henno. Käimas on ka rahvusvaheline suhtlemisoskuste arendamise rahvusvaheline projekt “K2”, kus vaatame noortega koos tehtud õppefilme ning analüüsime üheskoos erinevaid situatsioone.

—–

Oleme noortelt tagasisidena uurinud ka nende seas enim kasutatavaid sotsiaalmeediaplatvorme ning lähtume noorte eelistustest. Just seetõttu valisime info edastamiseks Instagrami ja Snapchati. Koroonakriis on pannud noorsootöötajaid aina enam katsetama erinevaid veebiplatvorme, et noori rohkem kaasata.

Mobiilne noorsootöö annab meile võimaluse jõuda nende noorteni, kes ei külasta noortekeskust või kelle kodukohas see puudub. Koolinoorsootöö käigus viime oma tegevused kooli – see on abiks kooli ja noortekeskuse koostöösuhete loomisel ja annab võimaluse kaasata oma tegevustesse ka neid noori, kes pole mingil põhjusel varem noorsootöö tegevustesse jõudnud.

Noorteinfoportaali Teeviit juures tegutsev noorteinfotiim töötab Teeviit Juunior keskkonna arendamise kallal (alla 13-aastastele noortele). Uute keskkondade arendamisel on oluline arvestada noorte vanust ja eripärasid.

Noorteinfoportaal Teeviit korraldab noortele üleriigilisi konkursse. Kevadel 2021 sai korraldatud luulekonkurss. 2022. aastal korraldatakse loomekonkurss, mille eesmärk on pakkuda noortele võimalust eneseväljenduseks, arvamuse avaldamiseks ning kaasarääkimiseks meid ümbritsevast, et seejärel seda jaada ka teiste noortega üle Eesti ja Euroopa.

—–

Nõmme e-Noortekeskus on virtuaalne noortekeskuse keskkond, mis sai algselt loodud COVID-19 kriisi esimese laine ja eriolukorra ajal. Selle algne idee ja arendamine toimus noorte endi poolt pärast seda, kui meile sai selgeks, et algne mõte Facebooki loodud grupist ei toimi.

E-Noortekas on loodud Discordi platvormile, mis on noorte seas juba populaarne keskkond ja kus nad n-ö olid juba ees olemas. See andis meile suurepärase võimaluse jätkata avatud noorsootööga ka eriolukorras, suhelda noortega vahetult, korraldada ühistegevusi, lasta noortel omaalgatuslikult tegevusi ellu kutsuda jne.

Discord annab noorsootöötajatele võimaluse olla noortega ühenduses nii tekstikanalite, helikanalite kui ka videopildi vahendusel. E-Noortekas on jäänud meile väärtuseks ja lisakanaliks ka pärast eriolukorra lõppu ning kontakttööle naasmist. See on aidanud jõuda nende noorteni, kes muidu noortekeskusesse kohapeale ei tuleks ning hoida suhtlust virtuaalselt. Lisaks oleme leidnud selliselt ka noori, kes tänu heale virtuaalsele kogemusele on hiljem tulnud noortekeskusesse kohapeale ja jäänud sinna käima.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Noorsootöö meetodid ja keskkonnad on väga erinevad ning sõltuvad ajast, kohast ja noortest. Eelpool on üliõpilased väga hästi analüüsinud koroonakriisi ajal tehtud valikuid ning meetoteid. Julgustan ka teisei seda tegema, isegi juhul, kui selleks valiti esialgu ebasobiv keskkond või meetod. 

Portfoolios saad analüüsida seda, mis läks hästi, mis halvasti ning mida teeksid teistmoodi. Kindlasti ei pea see kajastama ainult digikeskkondi, sest meetodite ja keskkondade valik on ju lai. 

Oma teadmiste värskendamiseks keskkondade kohta külasta haridusportaali lehte.

Suurepärane partner noorte kaasamisel on kohalik noortevolikogu, kes omaalgatuslike ürituste käigus kaasab ka teisi noori. Teeme pidevat koostööd noortevolikogu noortega ning aitame neil ellu viia erinevaid ettevõtmisi, nt noorte kohvik, filmiõhtu koos jätkuaruteluga, piirkondlik noorte tunnustusüritus jne.

Tegevuste väljundid ja kogu sisu tuleb noortelt, noorsootöötajatena aitame neid vaid teadmiste ja vahenditega. Igapäevatöös üritame kindlaks teha, millised huvid noortel on ning kutsume neid üles erinevaid tegevusi välja mõtlema ning ellu viima. Samuti oleme alustamas noorte omaalgatusfondiga, kus valla noortel on võimalik saada esmane projektikogemus ning rahastus oma idee teostamiseks.

Osaluskogud.ee lehelt leiab noorte osaluse toetamiseks samuti mitmeid häid materjale.

Erivajadustega noorte kaasamisel on abiks ning toeks koostöövõrgustiku liikmed – valla lastekaitse spetsialistid ning koolipsühholoogid ja eripedagoogid. Arutame üheskoos, kuidas leida erivajadustega noortele noorsootöös osalemiseks võimalusi. Näiteks tagame üritustel viipekeele tõlke, kui selleks on vajadust. Ruumide valikul kontrollime üle, kas see on ligipääsetav. Avaldame selle kohta info ka ürituse veebilehel.

Loe riskirühmade kaasamisest ENLi veebilehel siin.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Siin tegevusnäitajas on kindlasti tähtis näidata, kuidas planeeritakse noorsootöö tegevusi noori kaasates. Eneseanalüüsist peaks selguma teatud süsteemsus ning regulaarsus. Eelpool on üliõpilased analüüsinud tegevusnäitajat väga erinevatest tahkudest ning see on positiivne. 

Soovitan inspiratsiooniks veel kuulata järgmist taskuhäälingut: 

Noorsootööjutud #1 Noorte kaasamise võlu ja valu.

Noorsootöötaja toetab noorte täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks kujunemist läbi oma isiklike kogemuste, teadmiste ja väärtushinnangute – läbi kvaliteetse kodanikuhariduse (ajaloo õpetamise, ühiskonnaõpetuse ja nendega seotud konkreetsete demokraatiaprojektide, väärtuste peegeldamis). Palju saavutatakse läbi informaalsete spontaansete vestluste, aga ka kavandatud arutelude, laagrite vm ühistegevuste kaudu.

Noorsootöötaja õpetab läbi isikliku eeskuju käituma teiste ühiskonnaliikmete suhtes viisakalt, väärikalt ja lugupidavalt. Näiteks spakuvad kaudid, gaidid ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonid võimalust süsteemselt ja korrapäraselt koos tegutseda, kogukonda panustada ja õppida.

Noorsootöötaja ülesanne on tutvustada ka erinevaid ühiskonnaelus kaasarääkimise vorme (nt Citizen OS, kaasav eelarve, kohaliku omavalitsuste valimistel osalemine jne) ning julgustab noori oma arvamust kujundama ja avaldama ühiskonnas olulistel teemadel.

Noorsootöötaja motiveerib osalema noorteaktiivides, aga ka kandideerima õpilasesindusse, osaluskogusse, üliõpilasesindusse ja osa võtma noortevolikogu üritustest vms.

Vaata ka järgmist lehte: https://heakodanik.ee/kodanikuharidus/

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Haritud kodanikuks kujunemise kompetentsis on üliõpilased toonud suurepäraseid näiteid, kuidas seda teemat noortele tutvustada. Inspiratsiooniks võid kuulata ka ENLi taskuhäälingut teemal noored ja ÜRO.

Noorsootöötaja motiveerib noori (ja motivatsiooni annab positiivne kogemus ning eduelamus, mida noorsootöötaja saab pakkuda kasvõi juba mainitud tegevuste näitel: heategevus, vabatahtlik tegevus) nende endi huvidest lähtudes olema ettevõtlik, algatama ja kujundama protsesse, mis aitavad kaasa teda ümbritseva sotsiaalse ja füüsilise keskkonna paremaks muutmisel, kasvatades teotahet läbi positiivsete emotsioonide, kogemuste ja eduelamuste.

—–

Igapäevases tegevuses on olulisel kohal noortele kogemuste pakkumine noorelt noortele õppe kaudu andes noortele näiteks erinevaid rolle ja ülesandeid noortekeskuse programmi elluviimisel.

Noorsootöötajad on noortele mentoriks erinevatel noortele suunatud ettevõtlikkust arendavatel projektikonkurssidel. Näiteks programm „NOPI üles“, noorte omaalgatusprojektide mentorlus, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorte omaalgatuslike ideede toetus (NOT) ja noorte osaluse fond. Seeläbi saavad noored teha oma esimesed sammud projektide juhtimises ning positiivsete emotsioonide ja kogemuste hankimisel. Omaalgatust toetatakse ka läbi õpilasfirmade.

Näiteks: heategevuslikud laadad ja tulu kasutamine kogukonna heaks, noortelt noortele õpe, noorte toetamine projektiõppe käigus läbiviidavates tegevustes.

Lisaks tutvustab järgmisi võimalusi:

• koostöö formaalõppega: Junior Achievement (õpilasfirmad);

• NOPI üles;

• noorte omaalgatusprojektide mentorlus;

• noorte osaluse fond;

• Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorte omaalgatuslike ideede toetus (NOT);

• Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm „Edu ja tegu“;

• programm „Proovikivi“.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Noorte ettevõtlikkus ja omaalagatuse tegevusnäitaja analüüsis on üliõpilased kasutanud mitmekesiseid võimalusi. Ettevõtlikkuse kohta leiad inspiratsiooni ka veel siit ja siit.

Enda käitumise ja eeskujuga saab noortele näidata väga palju. Selleks, et panna noori mõtlema enda ja teiste käitumise üle saab korralda kohtumisi toitumisnõustajaga, ekskursioone jäätmejaama, jagada põnevaid kogemuslugusid, tervislike retseptide järgi toidu tegemist või prügisorteerimise töötuba.

Mõne käitumise (keerulisemate teemade) puhul noorel on kindlasti vaja individuaalset tähelepanu ja mõnikord lihtsalt jutuajamist. Märkamisel on olulisel kohal kohalik koostöövõrgustik. Prügi sorteerimine ja plastiknõude vältimine on samuti loomulik osa noortekeskuse või laagri igapäevasest tegutsemisest.

Kasulik materjal:

● Tööriist “Meie planeet, meie tulevik”.

Kampaaniate algatamine ja läbiviimine koos noortega:

● Noorteinfoportaali Teeviit keskkonnateemaline noorte luulevõistlus „Kaitseme kasvupinda“.

Tegu oli luulehuvilise noore idee ning algatusega, mida toetas tiimijuht. Luulevõistluse eesmärk oli panna noori mõtlema keskkonnateemadele ning inspireerida neid loovalt lähenema erinevatele keskkonnaprobleemidele. Noor võttis enda peale kogu konkursi korraldamise ning lõpuks laekus kokku üle 180 luuletuse, mis oli üllatav ja ülihea tulemus. Andsime välja ka konkursi luulekogu “Kaitseme kasvupinda”.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Selles tegevusnäitajas tuleb analüüsida kahta aspekti – keskkonnasäästlik eluviis ja tervislikud eluviisid. Lisaks tuleks kirjeldada, kuidas märgata riskikäitumist. 

Selleteemalisi taskuhäälinguid on erinevaid, näiteks soovitan siinkohal kuulata noorteseire tasuhäälingut teemal noorte keskkonnateadlikkus. 

Lisaks kasulikku materjali:

“Noored otsustajad. Keskkonna säästmine ja nähtamatud jäätmed” 

“Teeviit tulevikku”

“Teadlik tarbimine – uus argipäev”

Noorsootöötaja õpetab, toetab ja nõustab noori nende väärtushinnangute kujunemisel ja pakub kodanikukasvatuse suunitlusega mitteformaalharidust. Samuti loob nnoortele turvalise keskkonna ning märkab ja reageerib käitumisele, mis viitab ühiskonnas kehtivatele normidele vastandumisele.

Noorsootöötaja, kes on eeskujuks noortele, käsitleb suhtlemisel ka erinevaid päevakajalisi õiguskuulekusega seotud teemasid – selgitab ja toob sealjuures näiteid oma kogemuste põhjal. Oma igapäevatöös tutvustab ta näiteks ka jõustruktuuride tegevust ning osalusvõimalusi.

Igapäevases tegevuses tagasisidestab noorsootöötaja noorte käitumist ning reageerib igat liiki kiusamisele vm riskikäitumisele hoolivalt, kuid konkreetselt ja otsustavalt. See mis omakorda kujundab noorte käitumist ning arusaama heast ja halvast.

Teeb sealjuures koostööd kiusamisvastaste programmidega, nt „Hooliv klass“, „Kiusamisvaba kool“.

Ettevõtmised, mida koos noortega korraldada:

• külastus vanglasse,

• kohtumine/vestlus politseiga,

• erinevad kogemuslood,

• programmide tutvustus, nt programm „STEP“,

• vajadusel koostöö programmiga „SPIN“ .

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Üliõpilased on väga õigesti lähenenud, sest see tegevusnäitaja hõlmab endas nii väärtushinannguid, ühisreegleid kui ka koostööd. 

Selleteemalisi tasuhääinguid leiab ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingust ning huvitav kuualmine võib olla ka “Igal noorel on oma lugu, õigus ja eksimine”.

Noorsootöötaja tutvustab noortele teiste kultuuride eripärasid ning õpetab neid ka märkama, nendega arvestama ning kohanema. Oluline on tutvustada ka kultuuridevahelise suhtlemise põhimõtteid ning pakkuda noortele läbi rahvusvahelise koostöö võimalust kogeda teistsugust kultuuriruumi, kombeid ja hoiakuid.

—–

Olen korraldanud noortele laagri, kus said kokku eesti ja vene keelt kõnelevad noored. Põhieesmärk ei olnud keeleõppe, vaid kultuuride mõistmine. Noortekohtumised on hea näide, kus noored ise on kaasatud protsessi algusest lõpuni.

Noortekeskused korraldavad ka eri riikide kultuuriõhtuid, kus on kohal selle riigi esindajad, kes on tulnud nt vahetusaastale. Sellistel üritustel pakutakse riigile ja kultuurile omast toitu, suheldakse, õpitakse rahvatantsu, kuulatakse rahvalaule jne.

Kasulik materjal:

„7 principles of intercultural communication“.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Kultuuridevahelise suhtemise pädevusi saab noortele õpetada mitemetel erinevatel viisidel. Selleks ei pea olema alati mõni projekt, näiteks noortekohtumiste või noortevahetuste näol. 

Inspiratsiooni erinevate kultuuride kohta leiab YFU Eesti taskuhäälingutest. Neid on hea oma töösse põimida ja noortega koos arutleda.

Esmalt kuula, sest nii saad kätte noortele olulisemad teemad. Teiseks küsi, kuna noortel on enda nägemus ja soovid. Seejärel paku ja selgita, sest paraku ei saa noored ise pakkuda teemasid, millest nad ei ole teadlikud.

Ole ise teadlik – uuri teemade kohta, loo endale kaust, kuhu sa materjale koondad.

Noorteinfoportaal Teeviit on usaldusväärne ja süsteemne keskkond – kasuta seda oma töös! Noortele tuleb pakkuda usaldusväärset infot. Näiteks viib noorteinfoportaal Teeviit läbi iga aasta lõpus nii noorte kui ka noorsootöötajate seas küsitluse, kus selgitab välja noorteinfo vajadused ja teemad, mille kohta noortel oleks infot vaja. Selle küsitluse põhjal kujunevad portaali teemakuud. Seega on info, mis portaalis ilmub, alati noorte vajadusele vastav, noortele suunatud ja ka usaldusväärne.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Selles tegevusnäitajas on vajalik tuua konkreetne näide, kuidas selgitad välja noorte info vajaduse ning mil moel suhtud infosse allikakriitiliselt ja kuidas seda süstematiseerid. Võid kirjeldada ka, kuidas sa teisi noorsootöötajaid sel teemal juhendadad. 

Hea näide on tõesti noorteinfoportaal Teeviit, mis on suunatud just noortele. Kindlasti on ka teisi sarnaseid keskkondi, mis võivad olla just sinu piirkonnas. Julgustan neid kasutama ja analüüsima oma kasutuskogemust koos noortega.

Noorte vajadusi saab teada nendega rääkides ja neid kuulates. Oluline on toetada noorte ideid ja algatusi. Nii näiteks sündis ka noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlike raamatuklubi.

Kui mõtestada enda jaoks noorteinfo põhimõtteid, ei ole keeruline teha kiiranalüüsi ka tegevustele, mida noortele pakkuda. Kui mõni tegevus või sõnum vastab noorteinfo põhimõtetele, siis tegu ongi õige ja kvaliteetse noorteinfoga.

1993. aastal võttis ERYICA üldkogu vastu Euroopa noorteinfo harta, millest on saanud noorteinfo ja nõustamistöö põhimõtete ning suuniste kogum Euroopas.

Noorteinfo põhimõtted:

● sõltumatu,

● kättesaadav,

● kaasav,

● vajaduspõhine,

● võimestav,

● osalust toetav,

● eetiline,

● professionaalne,

● ennetav.

Loe põhimõtete kohta rohkem juhendmaterjalist koos näidetega.

Noorteinfo võimestab noori ja nende sõnumit, iseseisvust, oskuste arendamist, osalust ja aktiivsust. Professionaalset noorteinfot pakub koolitatud spetsialist, kellel on soov areneda ja luua aina paremaid tingimusi noorte jaoks.

Põhjalik ülevaade noorteinfost, selle arendamisest ja kvaliteedipõhimõtetest noortega töötavatele spetsialistidele ning asutustele: Noorteinfo käsiraamat.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Kindlasti soovitan tutuda nii noorteinfo käsiraamatu kui ka ERYCA põhimõtetega. Ei tasu lähtuda sõnastusest, et teie asutus, tegevus või mittetulundusühing ei vasta täpselt sellele kriteerumile. Kvaliteetse noorteinfo vahendamine on kõigi noorsootöötajate, sh ka vabatahtlike ülesanne.

Noorteinfo teenusstandard on vananeud ja seda enam ei kasutatada ning portfoolios seda analüüsima ei pea. Too välja konkreetne näide, kuidas sina oma töös nendest põhimõtetest lähtud. Võid ka kirjeldada, kas see on kerge või raske ning kuidas oled teisi noorsootöötajaid sel teemal nõustanud.

Korralda nt digikuu noortekeskuses, kus katsetate erinevaid keskkondi ja kohtute mõne eksperdiga. Kuulake ka ise mõnda taskuhäälingut, kus eksperdid räägivad küberhügieenist.

Noorsootöötaja õpetab noori kasutama digivahendeid turvaliselt ja järgib erinevaid küberhügieeni nõudeid. Oluline on noortele selgitada digitaalse jalajälje olemasolu ja mõju edasisele elule.

Isiklik näide:

Tutvustasin noortele netiketti väga lihtsal moel. Rääkisin noortele sellest mõistest, näitasin lühivideot ning seejärel kasutasime rollimängu meetodit, et noor mõistaks, kuidas tunneb ennast õpetaja või muu esineja, kui keegi ei vasta tema küsimusele või ei pane kaamerat sisse. Veebilehel targaltinternetis.ee leiab palju kasuliku infot.

Noorteinfoportaal Teeviit on iga aasta korraldanud meediapädevuse nädalat. Portaalis on leitavad artikleid, mis on seotud meediapädevusega, küberhügieeniga jne. Märtsis 2022 on Teeviit portaalis teemakuuks meediataip ja toimub ka tänavune meediapädevuse nädal.

Materjale:

● „Meediataip“ materjalid eesti keeles.

● „Meediataip“ materjalid vene keeles.

● #suurimjulgus kampaania materjalid.

● 10 soovitust digiturvalisuse teemal noorsootöötajale.

● Mis on küberkiusamine?

● Nutikalt mobiilis (noorele).

● Vajad abi (noorele).

● Digisõnavara, mida noored kasutavad.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Digikirjaoskuse arendamine noortes hõlmab nii uute vahendite kasutamist kui ka digihügieeni. Soovitan tutvuda ka noorteseire taskuhäälinguga “Kuidas aidata noortel toime tulla veebiriskidega”.  Siia võib ka tuua näiteid, kuidas noortega COVID-19 pandeemia ajal tegelesite.

Noorte esmane nõustamine toimub tavaliselt viisil, kus noor ise ei saagi aru, et see toimub. Noorsootöötaja loob turvalise keskkonna ja suhtleb noorega kõikidel teemadel, ja kui usaldus on tekkinud, siis tuleb edaspidi noor ise nõu küsima.

Esmane nõustamine võib toimuda ükskõik, millise tegevuse käigus. Oluline on peegeldada noorele tema mõtteid tagasi ning kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Noorsootöötaja peaks olema alati valmis, et noor võib mõne murega tema jutule. Noore jaoks on tähtis olla kuuldud ja saada abi või nõu. Sellisteks juhtudeks tasub hoida nimekirja kohtadest, spetsialistidest, ja kontaktidest, kelle juurde vajaduse korral pöörduda.

Kommenteerib kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas:

Esmane nõustamine eeldab tõesti viisil, et esmalt tuvastan probleemi ja siis hindan, kas ja kuidas saan mina aidata. Raskemate teemade puhul suunan või küsin alati nõu spetsialistilt.

Kindlasti tasub ka oma meeskonnaga läbi arutada, kuidas jagatakse vajadusel omavahel sellist infot. Ka noortele tuleb teada anda, kas ja millisel juhul peab abi otsima.