Noorsootöötaja rollist kohalike omavalitsuste valimiste ajal

Sügise saabudes on nii meedias kui ka tänavapildis näha valimisreklaame ja on selge, et kohaliku omavalitsuste volikogude valimised ei ole enam kaugel. Erakordne on volikogude valimiste juures aga see, et teistkordselt saavad ka vähemalt 16-aastased noored osaleda valimistel. See omakorda tähendab vastutusrikast tööd ka noorsootöötajatele.

Katusorganisatsioonide tugi noorsootöötajatele

Sellest kevadest on Eesti Noorsootöötajate Kogu koos Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Eesti Noorteühenduste Liiduga korraldanud noorsootöötajatele kolm veebiseminari, et ühiselt arutada kohalike omavalitsuste valimistega seotud teemasid. Seda selleks, et toetada noorsootöötajaid minema valimistele vastu julgemalt nii ise kandideerides kui ka noortega valimistega seotud teemade üle arutledes.

Kolme kohtumise jooksul oleme arutanud õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aruga selle üle, millised on üldse noorte õigused, aga ka vastutus valimistel osaleda. Selleks, et noorsootöötaja saaks noori igakülgselt toetada, on vaja ju esmalt ise aru saada, miks on oluline, et noored seda võimalust kasutaksid ja sel moel demokraatias osaleksid.

Teisel kohtumisel arutasimegi Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liikme ja Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse lektori Ilona-Evelyn Rannalaga selle üle, milline on noorsootöötajate roll noorte ühiskondliku aktiivsuse toetamisel. Rääkisime ka sellest, milline peaks olema noorsootöötajate enda ühiskondlik aktiivsus, nende osatähtsus kogukonnas ja kogu ühiskonnas laiemalt.

Olulisel kohal neis aruteludes olid noorsootöötajate senised kogemused valimistega seotud eetilistest dilemmadest ning sellest, kuidas noorsootöötaja kutse-eetika põhjal erinevates olukordades käituda. Näiteks, mida teha juhul, kui noorsootöötaja otsustab ise valimistel kandideerida ja tahab noortekeskuses korraldada valimistega ning laiemalt demokraatias osalemisega seotud tegevusi.

Noorsootöötajaga vesteldes ilmnes, et ega eriti ei julgetagi noortekeskustes sarnaseid debatte korraldada, sest kardetakse midagi valesti teha ja nii kogukonna kui ka poliitikute pahameele alla sattuda. Pigem eelistatakse kõigest valimistega seotust turvaliselt kõrvale jääda. Nii jagasidki kolmandal kohtumisel MTÜ Eesti Väitlusseltsi esindajad debattide korraldamiseks näpunäiteid ja juhiseid ning rääkisid kriitilise valimislubaduste hindamisest ja iseseisva faktikontrolli metoodikast. Seda selleks, et oleks pisutki julgem nende teemadega tegeleda.

Mida saavad noorsootöötajad noorte toetamiseks valimiste ajal teha?

Alustuseks olgu kohe öeldud, et tegelikult ju ei tähenda poliitiline aktiivsus ainult valimistel kandideerimist või oma hääle andmist. Noored saavad poliitiliselt aktiivsed olla ka juba enne vastavasse ikka jõudmist, näiteks erinevates liikumistes osaledes või meeleavaldusi korraldades, ja siin saavad just noorsootöötajad noortele igakülgselt nõu ja jõuga abiks olla (loe rohkem siit).

Kuidas julgustada noori ühiskonnaelus aktiivselt osalema?

Esmalt on oluline meelde tuletada noorsootöötaja kutse-eetikat ja mõelda läbi, mis on eetiline ja mis mitte. Noorsootöötaja kutse-eetika dokumendi järgi noorsootöötaja
/…/ “tagab noortele ligipääsu informatsioonile, mille alusel noor on võimeline tegema teadlikke valikuid noorsootöö tegevustes osalemise suhtes aga ka oma elu suhtes üldiselt;” /…/

Lisaks sellele ta /…/ “toetab ja austab noorte õigust teha iseseisvaid otsuseid ja valikuid”./…/

Eelseisvate valimiste kontekstis tähendab see seda, et noorsootöötaja ülesanne on luua noortele võimalused valimistega seotud teemade üle arutamiseks ning info leidmiseks. Lisaks peab noori õpetama infot kriitiliselt hindama. Noorsootöötaja ei tohiks sõltuvalt enda eelistustest noortele infot valikuliselt anda ega kuidagimoodi noorte endi valikuid mõjutada.

Korralda koos noortega valimisteemalisi üritusi

Valimisteni ei ole enam küll palju aega jäänud, kuid veel jõuab noortega korraldada aruteluõhtuid, kutsuda noortekeskusesse debatti pidama valimisliite ja parteisid ning tegema seda just noorte jaoks olulistel teemadel – olgu selleks siis näiteks keskkond või mõni muu noorte jaoks tähtis küsimus. Kindlasti tuleks püüda vältida taolisi üritusi korraldades valimismeenete jagamist, sest oluline on siiski edastatav sõnum, mitte asjad.

Noortelt tasub uurida, millised teadmised neil valimiste ja parteide või valimisliitude kohta on ning millist infot vajaksid nad veel, et oma valikut teha. Selleks peaks ka noorsootöötaja olema kursis viimaste poliitiliste uudistega ja eelkõige enda kodukohas toimuvaga. Võite korraldada ühiseid arutelusid, kus uurite ja analüüsite erakondade või valimisliitude valimislubadusi.

Lisaks võib noortega harjutada ka digiallkirjastamist. Kui noored ei ole varem dokumente digitaalselt allkirjastanud, võib seegi osutuda takistuseks oma hääle andmisel.

Noortele võib jagada spetsiaalselt tänavuste valimiste jaoks koostatud materjale.

Loe ka: Üleskutse noorsootöötajatele: Korralda noortega valimispidu “Minu esimesed valimised”

Artikli autor: ENKi tegevjuht Heili Griffith