Eesti Noorsootöötajate Kogu viis 2022. aasta sügisel ellu noorsootöötajatele suunatud noorte vaimset tervist toetava koolitusprogrammi, mille eesmärk oli anda algteadmised vaimse tervise hoidmisest ning õpetada praktilisi meetodeid noorte vaimse tervise toetamisel kas koolis või noortekeskuses.

---

Koolitusele oodati osalema noorsootöötaja-huvijuhi koos sama piirkonna õpetajatega, et tõhustada ja toetada kooli ja noortekeskuste omavahelist koostööd. 

Mitmed osalenud noorsootöötajad ja õpetajad viisid programmi jooksul läbi nii koolis kui ka noortekeskuses vaimse tervise teemalisi tegevusi, mida nad lähemalt ka meiega jagasid. 

Oma kogemusi jagasid:

Anu Liiv, TäheTERa huvijuht
Kerttu Karing, Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja

---

Miks sa otsustasid noorte vaimset tervist edendavast programmist osa võtta?

Anu Liiv: Soovisin värskendada teadmisi vaimse tervise hoidmise teemadest ning õppida juurde praktilisi meetodeid, mida oma igapäevases töös rakendada. Lisaks annab igasugune rutiini muutus energiat ja lisaks saan sama valdkonna inimestega koos arutledes uusi ideid ja värskust. 

Kerttu Karing: Sattusin osalema läbi programmi kaaskorraldaja Asso Viidingu, kes mulle seda mõtet tutvustas. Kuna vaimne tervis ja selle hoidmine on mulle noorsootöötajana alati tähtis olnud, tundus see hea viis saada juurde uusi teadmisi ja juba olemasolevaid praktikas katsetada. Lisaks soovisime väga teha koostööd piirkonna kahe noortekeskuse ja kohalike koolide vahel.

---

Mida noorte vaimset tervist edendavast programmist õppisid? Mis eriti meeldis?

Anu Liiv: Mulle meeldisid eriti aruteluringid ja praktiline meetodite katsetamine. Ma armastan mängulisi meetodeid ja kõik koolitused, kus saab ise midagi läbi proovida, sobivad mulle hästi. Eredalt jäi meelde sotsiomeetria kasutamine ja Legodest ehitamine. 

Kerttu Karing: Nõustun siinkohal Anuga. Kõige meeldejäävam oli kindlasti praktiliste meetodite läbiproovimine. Lisaks meeldis mulle väga see, et saime kokku erinevate piirkondade noorsootöötajatega ja jagasime kogemusi. Samuti oli tore, et programm andis ligipääsu sellistele tegemistele, mis tavaliselt on suunatud koolidele ja klassiõpetajatele (nt “Liikuma kutsuv kool” ja “Hooliv klass”), kuid millest on ka noorsootöötajatel väga palju õppida. 

---

Kuidas õpitut oma töös rakendasid? 

Anu Liiv: Kui aus olla, siis väga suurt ahhaa-elamust ei tekkinud, kuid see polnud ka minu ootus. Hea oli jälle teemasid meelde tuletada ja neid mõtestada. Just seda erinevate tegevuste mõtestamist ma rohkem teengi. Väga konkreetse näitena võin tuua sotsiomeetriliste rivide tegemise. Seda kasutasin ma ka enne koolitust sageli, kuid pärast sain lisaks uusi lähenemisi ja olen hakanud ka pikemaid aruteluringe tegema. 

Kerttu Karing: Meie viisime koos kolleegiga Pääsküla noortekeskusest läbi Pääsküla kooli kuuendas klassis kolm inimeseõpetuse tundi, kus käsitlesime erinevaid vaimse tervise vitamiine ja tegime tegevusi, mis neid vitamiine toetada aitaksid. Sain programmist abi nii teoreetilise osa kui ka praktiliste tegevuste läbiviimisel.

---

Kas ja milliseid muutuseid noortes märkasid? 

Anu Liiv: Eks kõik muutused on pikaajalised ja koheselt midagi märgata on keeruline. Koos kolleeg Tuuli Hiiesaluga võtsime fookusesse vahetunni mitmekesistamise läbi erinevate vaimset tervist toetavate tegevuste. Osalejaid oli alati piisavalt ja olen märganud, et ka noored ise üha rohkem eelistavad vahetunnis liikumismänge või mandalate värvimist. Neid tehakse alati hea meelega kaasa. Viisime oma tegevusi ellu 1.–6. klasside õpilaste ja meie TäheTERA õpetajate seas. 

Kerttu Karing: Nagu eespool mainitud, siis suuri muutusi nii lühikese aja jooksul näha veel ei ole, kuid märkasime, et noored olid pärast esimest kohtumist palju julgemad ja parema meelega valmis kaasa rääkima ning tegevustes osalema. Noortele meeldis väga see, et nad said osaleda koolipäeva jooksul, mis andis vaheldust tavalisele koolitunnile. 

---

Milliseid tegevusi koolitusprogrammist lähtuvalt edaspidi planeerid?

Anu Liiv: Erinevate vahetunni tegevustega jätkame kindlasti ka edaspidi. Olgu nendeks siis tantsuvahetunnid, joogahommikud, mängude hommikud, mandalate värvimised või muu. Oma klassitunnis jätkan ka erinevate aruteluringidega. 

Kerttu Karing: Koolitusprogrammist inspireerituna viisime juba selle aasta jaanuaris läbi samas koolis kahe noortekeskusega koostöös kolm energiavahetundi, mille jooksul said noored osa võtta erinevatest tegevustest, näiteks, nagu lauamängud, meisterdamine, Kendama ja liikumismängud. Noortele läks see väga peale ja ka õpetajatelt tuli tagasiside, et noored ootasid meid iga nädal tagasi. See annab kindlasti tõuke sarnaseid tegevusi ka edaspidi ette võtma ja neisse vaimse tervise teemasid sisse põimida.