Sel aastal tähistasime Eesti Noorsootöötajate Kogus noorsootöö nädalat noorsootöötaja kutse-eetika üle mõtiskledes. Usun, et ENKi liikmed on noorsootöötaja kutse-eetikasse kirjapanduga küll isegi kursis, sest üheks ENKi liikmeks olemise tingimuseks on kutse-eetikast lähtumine oma töös.

---

Toetudes enda kogemusele saan öelda, et tihti võime me ju mingitest dokumentidest teadlikud olla ja neid ka mõnikord põhjalikumalt uurida, kui ülikooliõpingud või töö seda nõuavad, kuid kiireloomuliste tööülesannete kõrval ei tule tihti mõttessegi aeg-ajalt kriitiliselt reflekteerida enda väärtuste või ka selle üle, kuidas need meie igapäevaseid tööalaseid valikuid mõjutavad.

Kutse-eetika viimane tees toob välja, et lisaks meie igaühe enda vastutusele kutse-eetikat järgida, on meil vastutus hoolitseda ka selle eest, et meie kolleegidki teaksid, mis on kutse-eetika sisu ja juhinduksid sellest oma igapäevatöös.

Kõigilt noorsootöötajatelt, olenemata nende erialasest ettevalmistusest või eelnevast töökogemusest eeldatakse ka lausa julgust pöörata kolleegide tähelepanu kutse-eetikas kirjapandule ning teha ettepanekuid vajadustel ka muudatusteks, kui see on vastuolus kutse-eetikaga.

Arvan, et julgus võiks ollagi see märksõna, kui mõelda noorsootöötaja kutse-eetika igapäevasele praktikale. Tundub, et tänases ühiskonnas nõuab suurt julgust oma töös seista noorsootöötaja kutse-eetika ja väärtuste eest. Väärtused, nagu võrdne kohtlemine, kaasamine ja teiste arvamusse ning maailmapilti lugupidavalt suhtumine ei olegi enam nii iseenesestmõistetavad.

Nõuab suurt julgust, et enda sisse vaadata, reflekteerida ja tunnistada, et võib-olla oleme minevikus enda väärtustest ja tõekspidamistest noorte ja enda kolleegide vastu eksinud. Ja võib-olla tuleb seejärel iseendaga rahu tegemiseks maha pidada mõned sisemised võitlused, et selgeks mõelda, millised meie enda väärtused on ja kuidas need suhestuvad noorsootöötaja kutse-eetikaga.

Tähtis on ka olla neil teemadel kolleegidega avatud ja aus. Usun, et nii isiklikuks kui ka professionaalseks arenguks on see vältimatu. Loodan siiralt, et kui me koos nendel teemadel jätkuvalt edasi arutleme, julgeme ise olla haavatavad ja lubame ka teistel sama teha, siis kasvab meis ka julgus. Ja siis muutub ka kutse-eetika dokument, mida me võib-olla mõnikord nii iseenesestmõistetavana võtame, elavaks ja tõeliselt kasulikuks meie töös.

---

Mõtiskluse autor:
Heili Griffith, Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht