VIDEO Toivo Sikk: “Noorsootöö ei saa kunagi valmis!” - Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Noorsootöötajate Kogu 25. juubeliaasta puhul vaatame tagasi ENKi ja Eesti noorsootöö ajaloole. Spetsiaalselt ENK 25 puhuks salvestatud videopodcastis on külaliseks Toivo Sikk, vestlust juhib Kaur Kötsi. Loe artiklit ja vaata videot!

TÄHTIS FAKT: Eesti Noorsootöötajate Kogu nime kandev organisatsioon loodi tegelikult 21. mail 2016. aastal Pärnus, mil liitusid kaks olulist noorsootöö organisatsiooni. ENKi sünnipäeva loeme selle esimese eellase, Eesti Noorsootöötajate Ühenduse, asutamisest 1999. aastal. Kuid sugugi vähem tähtsam pole teine eellane, 2000. aastal asutatud Eesti Huvijuhtide Liit. 

Noorsootöö staažikamatele tegijatele ei pea Toivot tutvustama. Toivo Sikk töötas 1990.-2001. aastal Haridus- ja teadusministeeriumis ja oli paljude noorsootöö asutuste, organisatsioonide ning oluliste raamdokumentide loomise juures. “Kui me võtame noorsootööd nagu seaduse järgi, siis see noorsootöö tuli alles siis, kui me võtsime vastu noorsootöö seaduse ehk aastast 1999,” leiab Toivo ning lisab, et kuigi mõiste “noorsootöö” käis tõesti ka varem erinevatest dokumentidest läbi, polnud seaduse loomiseni keegi täpsemalt defineerinud, mis see siis tegelikult on. 

Arengud ministeeriumis ja seadusloome

Noortega on Toivo töötanud juba kahekskümnendate algusest, seega on ta näinud lähedalt noorsootöö arenemist ning seda, mis juhtus Eesti taasiseseisvumisel ja vabaks ühiskonnaks muutumisel noorsootöö kontekstis. Seaduse loomiseks on riiklikul tasandil vaja inimesi, kes seda protsessi juhiksid. Kuigi ministeeriumi juures oli ka eelnevalt olemas kolmest inimesest koosnev
noorsooprobleemprogrammi sektor, loodi ministeeriumi juurde eraldi noorsootöö osakond 1990. aasta oktoobris, kus töötas esialgu viis inimest, mis oli küll rohkem, kui varem, kuid siiski selgelt vähem kui vaja.
Toivo meenutab, et kui haridusministriks sai Peeter Kreitzberg, käidi ministrit veenmas, et osakonda on vaja rohkem töökohti ning see töö oli edukas! 1994. aastaks töötas osakonnas juba 12 inimest. Needsamad toona loodud valdkonnad on jäänud eeskujuks ja rajaks sellele, kuidas tänanegi noorsootöö arenenud on. 

Küsimusele, milline oli tema seos Eesti Noorsootöötajate Ühingu loomisega 1999. aastal, vastas Toivo, et selleks oli vaja tegelikult teha suisa kaheksa aastat eeltööd: “Alguses oli oluline seaduslikult luua raamistik: ÜRO lapse õiguste konventsioonist lähtuv seadus, alaealiste mõjutusvahendite seadus ja huvikooli seadus ning kõiki ühendavalt noorsootöö seadus. Noorsootöötajaid hakati Eestis koolitama aga 1992. aastal. Nii, et paar aastat hiljem lõpetasid juba esimesed koolitatud noorsootöötajad.” Noorsootöö kõrghariduse olemasolu peab Toivo eesti noorsootöö arengus ülimalt tähtsaks: “Just tänu sellele, et inimesed on selle koolituse läbinud, nad on nagu ühel lainel, ühes suunas tegutsevad ja see ongi vist üks pluss, et meil see noorsootöö suuna rajamine on.”

 

Eesti Noorsootöö Foorumi arutelud ei jäänud pelgalt soojaks õhuks

Üks asi on seadus, aga teine asi on see tegevus, mis toimub noortega seaduse järgselt, usub Toivo. Kui varasemalt öeldi noortele ette, mida teha, siis kaasaegne noorsootöö tõi Toivo hinnangul muutuse, kus ei jagata käske, vaid kuulatakse ja antakse juhiseid, kuidas idee ellu viia. 1999. aastal algatatud esimene Eesti Noorsootöö Foorum oligi oluline selleks, et need koolitatud noorsootöötajad saaksid oma mõtteid ja soove välja öelda, arutleda kolleegiga ja muul moel arvamust avaldada.  “Noorsootöö foorum oli antud ajahetke ülevaade noorsootöö toimumisse,” leiab ta.  

Üheks hetkeks polnud foorumil osalejaid enam paarkümmend, vaid juba ligemale viissada inimest, kes tahtsid kaasa rääkida. Ja need ei jäänud niisama tühjaks jutuks, foorumi arutelud ja kohtumised päädisid Eesti noorsootöö arengukavade ning noorsootöö kontseptsiooni loomisega.

 

Noorsoonõunikest noorsootöötajate ühinguni

“Eesti noorsootöötajad koondusid Eesti Noorsootöötajate Ühingu (ENÜ) alla, kuigi alguses kandis see nime Eesti Noorsoonõunike Ühendus. Kes need noorsoonõunikud on või miks selline nime valik?” küsib Kaur. 

Toivo sõnab, et eks see nimetus ikka ajaloost tule, sest 1990. alguses ei räägitud noorsootöötajatest just kohaliku omavalitsuse tasandil. Inimesed liitusid ja hakkasid noortevaldkonnas toimetama enne selle ametlikku defineerimist. Et Eesti taasiseseisvumisega muutus üldiselt kogu riiklik süsteem, tekkis ka vajadus noorsootöö süsteemi üles ehitamiseks, ning see kaasas endas ka ametiühinguid. Näiteks need inimesed, kes varem pioneerilaagrites töötasid, enam seda teha ei tahtnud. See omakorda tähendas ka seda, et vaja oli välja töötada juhendid laagrikasvatajatele. Kuigi kõik toimus noorsootöötajate kaasabil, siis neid ei koondanud keegi, mis lõi lõkkele soovi ise koonduda ja midagi enda jaoks teha. 

Isetekkeline, mitte riigi poolt kästud

“Kõigepealt ma austan seda, et noorsootöö ei saa kunagi valmis,”  vastab Toivo küsimusele, kas noorsootöö oli 1999. aasta murdelisteks arenguteks valmis ning lisab, et valdkond on pidevas arengus ning arenemisvõimeline. Ühingu eesmärk ja suunad tulid ikkagi ENÜ liikmetelt, mitte riiklikest suunistest, leiab Toivo ning lisab, et kui tuleb kuskilt ülevalt poolt mõni käsk, et olge nüüd organisatsioonis või koonduge, ei täida see oma eesmärki. Nii nagu tänagi, oli ka toona oluline rääkida ja vestluse käigus asju paika panna ning see on ka tänase ENKi ja selle liikmetele oluline roll, sest kõige olulisem on see, et inimesed ise väärtustaksid seda organisatsiooni, kuhu nad kuuluvad. 

Ka Kaur Kötsi nendib et tegelikult on hea kuulda ja mõelda, et kogu koondumine ei ole juhitud tsentraalselt riigist vaid on ikkagi omal initsiatiivil tekkinud soov ja tahe ning just see võiks olla üks meie töövõitudest. Mõlemad leiavad, et kogu eriilmeline raamistik on kogukonna toimimiseks oluline, kuid tekib ka küsimus, et kui kogu valdkond liialt ära reguleerida, kas võib juhtuda, et läheb kaotsi noorsootööle olulisi asju. 

Toivo usub, et igal juhul toetab see kvaliteetset noorsootööd, sest teemad on läbi vaieldud ja läbi arutatud ja sõnastuses ollakse rahul, sest noorsootöö ja formuleeringud on mitme poole ühistöö. 

Kauri küsimusele, milline peaks ENKi roll tulevikus olema, vastab Toivo, et kuna noorsootöös on oluline sisu ning kaadrivoolavuse ja uute noorsootöösse tulevate põlvkondade pärast tuleb sellest sisust uuesti ja uuesti rääkida. 

Lõpetuseks soovib Toivo Sikk ENKile veel järgmistki 25 aastat, mis oleks täidetud arengut ja mõtete ning tunnete edasi andmist kõigile, kes vähegi kuulavad!


Intevjueerija: Kaur Kötsi
Külaline: Toivo Sikk
Artikli autor: Diana Zvonkova
Artikli toimetaja: Kristina Masen

Tegemist on Toivo Siku meenutustega, milles võib mõistetavalt olla ka faktilisi ebatäpsuseid. 

Intervjuu on salvestatud 2024. aasta mais, Karjääristuudios Tallinnas.
Intervjuu on üks osa Eesti Noorsootöötajate Kogu ajaloojäädvustuste projektist ENK 25 raames. Kui sinul on mälestusi, meenutusi, dokumente või täiendusi, mida tahaksid jagada, ootame märguannet neist aadressile kommunikatsioon@enk.ee