Märkamatult on kevadise eriolukorra järel kätte jõudnud uus kooliaasta. Kindlasti mõtisklevad nii mõnedki, kes hariduse ja noorsootöö valdkonnas tegutsevad ärevusega, milline saab olema eelseisev õppeaasta ning hooaeg noortega töös. Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Heili Griffith arutles kooliaasta eel, milline võiks alanud õppeaastal koostöö kooli ja noorsootöö vahel välja näha ning kuidas sellega algust teha.

---

Kui 2020. aasta esimest poolt jääb suuresti meenutama tiigrihüpe õppetöö ja noorsootöötegevuste kolimisel veebikeskkondadesse, on viimaste nädalate päevakajalisim sündmus ja teema haridus- ja teadusministeeriumi hallatava uue ameti, haridus- ja noorteameti töö alustamine 1. augustil. Üheks väljakutseks, millega uus ühendamet tegeleda soovib, on parandada haridus- ja noortevaldkonna omavahelist koostööd. Selle taustal on asjakohane rääkida sellest, milline ressurss ja koostööpartner on noorsootöötaja koolile.

Ühised noored, ühised eesmärgid

Kuigi nii õpetajad kui ka noorsootöötajad töötavad noortega, on nende ametite taust ja spetsiifika võrdlemisi erinev. Nii on näiteks õpetamisega traditsiooniliselt kaasas käinud hindamine ning õppekavas seatud kindlate eesmärkide suunas liikumine. Noorsootöö on saanud olla mõneti paindlikum, seda nii õppevormides kui ka asukohtades. Usun, et suuremast koostööst kooli ning noorsootöötajate vahel oleks koolidel ja noorsootöötajatel väga palju võita, aga eelkõige võidaksid just noored.

Nii nagu on koolis oluline edasi anda eri ainevaldkonna teadmisi, toimub selle kõige taustal ka üldoskuste õpetamine – näiteks kriitilise mõtlemise, meeskonnatöö- ja eneseanalüüsi oskuste arendamine. Täpselt nii on see ka noorsootöös. Et noore isiksuse kujunemine oleks toetatud terviklikult, on tähtis, et kool ning noorsootöötajad omavahel suhtleksid, leides teoreetilistele teadmistele praktilisi väljundeid ning võimalusi õpitut harjutada, olgu selleks siis malevas osalemine, mõne pillimängu õppimine või rahvusvahelistes projektides kaasalöömine.

Mitmetahuline noorsootöö

Enamasti teatakse, mis tööd teeb õpetaja, politsei või kiirabitöötaja, kuid noorsootöötaja ameti kirjeldamisel jäädakse pigem hätta. Noorsootöötajad toovad ise oma tööst rääkides välja, et mõnikord küsitakse neilt otse: “Kas tõesti peab noorsootöötajaks õppima?” või et: “Aga sa ju ainult vestled ja mängid noortega!”

Olen noortevaldkonnas tegutsenud pikalt ja kaitsesin eelmise aasta kevadel Tallinna Ülikoolis magistritöö, kus uurisingi just noorsootöötajate rolle – nii seda, kuidas nad ise oma ametit tajuvad kui ka töö enda eripärasid. Üritan pisut avada seda elukutset ning kirjeldada selle mitmetahulisust ja tähtsust ka haridusmaastikul.

Eestis ja ka mujal maailmas on noorsootöö näol tegemist valdkonnaga, kus eesmärgid, praktikad ja sihtrühmad võivad olla vägagi erinevad või koguni vastandlikud. Seetõttu on paari lausega keeruline selgitada, mis on noorsootöö ja mida noorsootöötaja teeb.

Eestis on mitmeid alusdokumente – noorsootöö seaduse, kutsestandardi ja noortevaldkonna arengukava näol, mis moodustavad ühtse ja tervikliku noorsootöö raamistiku. Noorsootöö seadus sätestab, et noorsootöö loob tingimused noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemehariduse- ja tööväliselt tegutseda.

Noorsootöö põhineb seega noorte osalusel ja eelkõige nende vabal tahtel, noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega ning neid kaasatakse otsuste tegemisse. Noortele tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest. Samuti toetab noorsootöö noorte omaalgatust ning tähtis on lähtuda võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

Intervjueerides oma magistritöös noorsootöötajaid, tõdesin, et noorsootöötaja kompetents on tegelikkuses üsna lai. Näiteks kuuluvad noorsootöötajate ülesannete hulka rahvusvaheliste projektide juhtimine, ürituste korraldamine ja sealjuures noorte endi kaasamine korraldamisse, noorte huvide väljaselgitamine ja nendest lähtuvalt uute teenuste väljatöötamine. Sellest vähem tähtis ei ole ka noortega pidev kontakti loomine ja selle hoidmine.

Eelkõige näevad noorsootöötajad, et nende peamine ülesanne on noori jõustada, julgustada, toetada, suunata, seista nende õiguste eest, juhendada, olla neile heaks eeskujuks ja osaleda aktiivselt noortega seotud võrgustikes, et luua noorte jaoks uusi arengut toetavaid võimalusi.

Kõik noorsootöö tegevused lähtuvad just sellest, et igal noorel oleks võimalus eneseteostuseks, sõltumata tema vanusest, isikuomadustest või sotsiaalmajanduslikust taustast. Oma rolli erilisust märkavad noorsootöötajad koostöövõrgustikes – just seal nähakse sageli noorte juures aspekte ja toetavaid võimalusi, mis võivad õpetajale või lapsevanemale varjatuks jääda.

Sõltumata sellest, kuidas täpselt üks või teine noorsootöötaja oma rolli konstrueerinud on, oli uuringu üks olulisemaid tulemusi tõdemus, et keskmes hoitakse alati noort ennast.

Koostööst sünnivad uued lahendused

Vesteldes eriolukorra ajal erinevate noorsootöötajatega üle Eesti, oli ilmne, et nendes omavalitsustes, kus noorsootöötajad, kool, lastekaitsetöötajad, noorsoopolitsei ja teised oma jõud ühendasid, tuldi paremini toime eriolukorras ilmnenud väljakutsetega. Mõnes piirkonnas, kus koostöö kooli ja kohaliku noortekeskuse vahel ei olnud seni kuigi hästi käima läinud, hakkas koostöö uutes tingimustes aga imeliselt tööle. Näiteks võtsid mõnel pool noorsootöötajad koos kooliga eriolukorras kasutusele virtuaalse mänguplatvormi Discord, kus sai noortega ühes keskkonnas eriolukorra vältel suhelda ja vähendada sedasi üleliigsete sotsiaalmeedia- ja suhtluskeskkondade arvu. Sellised koostöövormid ei katkenud eriolukorra lõppemisega, vaid toimivad siiani suurepäraselt.

Huvijuhid aitasid eriolukorra ajal õppetöö eesmärke siduda noorte vaba aja tegevustega ning olid vahendaja rollis noore ja kooli vahel.

Inspiratsiooni leiab konkreetsetest näidetest

Konkurentsi asemel on palju võita sellest, kui noorsootöö ja haridusvaldkond teeksid omavahel tihedamat koostööd. See võiks muu hulgas aidata vähendada ka õpetajate töökoormust, kuivõrd mitmed noorsootöö tegevused (huviringid, kooli ekskursioonid, töötoad jpm) sobivad hästi ka formaalhariduses seatud õpieesmärkide saavutamiseks.

Mõnikord on abiks ja tõukeks ka teiste positiivsete praktikatega tutvumine ning neist inspiratsiooni kogumine. Haridus- ja noorteamet on selleks teinud ära suure töö ning koondanud hulga näiteid veebikeskkonda Nopik, mis koondab endas häid ja toimivaid näiteid noorsootöö ja hariduse koostööst.

Miks mitte alustadagi sellest, et kutsuda oma piirkonna noorsootöötajad ja õpetajad ühise laua taha, et koostööga algust teha. Seda enam, et koroonaviiruse tõttu ei tea me keegi, kuidas järgmine õppeaasta välja näeb. Koos tegutsemine ja üksteise tugi aitavad aga ka keerulisemates olukordades suurepäraselt ühiseid eesmärke saavutada.

Artikkel ilmus lühendatud versioonis 28. augustil 2020 Õpetajate lehes.

---

Artikli autor:

Heili Griffith
Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht