Rahvusvahelises projektis “CODE” uuriti noorsootöö praktikat kutse-eetika kontekstis
Eesti Noorsootöötajate Kogu osales partnerina rahvusvahelises projektis “Strengthening the Professionalisation of Youth Work through Codes of Ethical Practice (CODE)”, kus valmis uuring, mis annab ülevaate noorsootöö praktikast, eelkõige kutse-eetikaga seotud aspektidest. Nüüdseks on projekt edukalt lõpuni jõudnud ning valminud on ka uuringu raportid.
Projekti näol oli tegemist strateegilise partnerlusega Félag fagfólks í frítímaþjónustu (Island), Eesti Noorsootöötajate Kogu (Eesti), Victoria University (Austraalia) ja Youth Workers’ Association (Austraalia) vahel.
Projekti tulemusel valmis kolm uuringu raportit, mis on osa Erasmus+ projektist „Noorsootöö professionaalsuse tugevdamine eetikakoodeksite kaudu“.
Projekti eesmärk oli luua strateegiline partnerlus Eesti, Islandi ja Austraalia vahel, et tugevdada noorsootöötajate erialaorganisatsioone ning soodustada noorsootöö eetikakoodeksite teadlikku rakendamist.
Projekt kestis 1.09.2019–31.08.2022.
Projekti rahastas Erasmus+.
Projekti eesmärgid
- luua pikaajaline strateegiline partnerlus Eesti, Islandi ja Austraalia noorsootöö erialaorganisatsioonide ja noorsootöötajaid koolitavate ülikoolide vahel, et luua refleksiivsete ja väärtusi mõtestavate praktikate abil tegevuskava noorsootöö professionaalsemaks muutmiseks, kasutades vastastikust õppimist ja rahvusvahelist kogemust;
- viia läbi uuringuid ja võrdlevat analüüsi ning kaardistada noorsootöö eetikakoodeksite rakendamist ja noorsootöö professionaliseerumist kolmes riigis, et tugevdada valdkonna tõendusbaasi;
- tõsta noorsootöötajate teadmiste taset ja mõistmist eetilise praktika olulisusest noorsootöös ja selle seostest valdkonna professionaliseerumisega;
- pakkuda noorsootöötajatele juhiseid ja kõrvutada praktilisi näiteid, et toetada eetikakoodeksite rakendamist noorsootöö praktikas.
Uuringu raport 1: Noorsootöö professionaliseerumine Eestis,Austraalias ja Islandil: tõenduspõhisuse suurendamine
Uurimisraport (intellektuaalne väljund nr 1) on esimene kolmest Erasmus+ projekti väljundist ning selle eesmärk on vastata uuringuküsimusele „Millised on noorsootöö professionaliseerumisega seotud peamised probleemid Eestis, Islandil ja Austraalias?”
Raporti algul tutvustatakse projekti meeskonda ja kaasautoreid ning seejärel antakse lühike ülevaade kolme riigi noorsootöö ajaloost ja taustast ning eetikakoodeksite ja noorsootöötajate ühenduste arengust. Luuakse teoreetiline raamistik mõistete professionaalne noorsootöö ja professionaliseerumine selgitamiseks ning tutvustatakse kolme riigi uurimistöö tulemusi.
Uuringu raport 2: Eetikakoodeksite kasutamine ja praktika Eestis, Austraalias ja Islandil
Aruandes esitatakse noorsootöötajatelt kogutudandmete tulemused segameetodil võrdlevat analüüsi kasutades, et vastata uurimisküsimusele: Millised on peamised probleemid noorsootöö eetikakoodeksi kasutamisel noorsootöö praktikas Eestis, Austraalias ja Islandil?
Uurimisküsimusele vastamiseks koguti riigiti kombineeritud meetodil andmeid noorsootöötajatelt ning analüüsiti võrdlevalt.
Uuringus koguti andmeid kombineeritud meetodite abil: igas riigis viidi läbi projekti esimeses faasis küsitlus ja teises faasis individuaalsed või fookusgrupi intervjuud noorsootöötajatega.
Lisaks riikide noorsootöö kontekstis esinevate lünkade ja proovikivide väljaselgitamisele on aruande põhieesmärk võrrelda riikide tulemusi, tuvastada võimalikke erinevusi ning leida ühisjooni ja korduvaid teemasid.
Loodetakse, et kuigi tulemused on riigiti spetsiifilised, võib uurimistöö põhjal kavandada juhiseid, mida saavad kasutada ka noorteorganisatsioonid väljaspool valimisse kuuluvaid riike.
Uuringu raport 3: Eetikakoodeksid Eestis, Austraalias ja Islandil: nende kasutamine refleksiivses praktikas
IO3 ajendub IO1 ja IO2 raames tehtud uuringutes selgunud vajadusest tööriistade järele, mis toetaks ja võimaldaks eetikakoodeksite kohaldamist ning kasutamist noorsootöös.
Vajadus põhineb uuringus osalenute vastustel, et selline tööriist või juhend aitab noorsootöötajatel ja noorteorganisatsioonidel kasutada eetikakoodekseid igapäevasespraktikas.
Eeldus on, et eetikakoodeksite regulaarne kasutamine ja refleksioon suurendab teadlikkust ja teadmisi eetikakoodeksite põhimõtetest, suunab noorsootöö praktikat ja kokkuvõttes parandab selle tulemuslikkust noorte vaates
IO3 eesmärk on:
- toetada refleksiivset praktikat kui olulist noorsootöö praktika kontseptsiooni;
- võimaldada eetikakoodeksite kasutamist töövahendina refleksiivses praktikas;
- aidata kaasa koodeksite rakendamisele,et neid saaks kasutada noorsootöö praktikaga seotud igapäevaste otsuste tegemisel (noorsootöötajate, noortejuhtide ja -meeskondade ning noorsootöö teenustejuhtide puhul).
Juhendis esitatakse taust ja võrdlused kolme riigi eetikakoodeksite kohta, tutvustatakse reflektiivse praktika kontseptsiooni ja põhjendatakse selle kasutamist koos kutse-eetikaga noorsootöös.
Juhendis on kirjas ka praktilised töövahendid, mis aitavad kaasa eetikakoodeksite rakendamisele, ning tutvustatakse igast kolmest riigist kahte juhtumiuuringut.