Praegune olukord, kus koolid on üle viidud distantsõppele ja ka noortekeskused on suletud, on esitanud paraja väljakutse ka noorsootöötajatele. Kuidas olla sellel keerulisel ajal ikkagi noorte jaoks olemas? Eesti Noorsootöötajate Kogu liige Brita Rand, kes on ühtlasi Tallinnas Kristiine noortekeskuse juht, jagas kogemusi, kuidas nemad on selle lühikese ajaga oma tööd kiirelt ümber korraldanud ja mida kõigest sellest tänaseks õppinud.


Virtuaalne noorsootöö Kristiine noortekeskuses

Kristiine noortekeskus töötab igapäevaselt selle nimel, et pakkuda noortele erinevaid arendavaid tegevusi, millega kodus oma vaba aega sisustada.

“Kaasame noori aktiivselt oma tegemistesse, sedapuhku siis praegusel ajal vaid virtuaalsete kanalite kaudu,” sõnab Kristiine noortekeskuse juht Brita Rand.

Noortega ollakse suhtlemiseks avatud esmaspäevast reedeni kuni kella 19ni.

“Sellel ajal saab meile kirjutada nii Facebookis kui ka Instagramis, noorsootöötajad on omavahel ära jaganud, kes millisel ajal noortele vastab. Samuti suhtleb samades kanalites meie noortega välisvabatahtlik, seda nii inglise kui ka saksa keeles,” räägib Brita.

Teistmoodi tegevuskava

Selleks nädalaks (16.03–20.03) on kokku pandud tihe tegevuskava.

“Näiteks teeb meie välisvabatahtlik kokandusklubi video, mida jagame sotsiaalmeedias, samuti saab teha trenni koos meie noorsootöötajaga ja lisaks jagame lihtsaid ja lõbusaid meetodeid, kuidas saksa keelt õppida,” tutvustab Brita noortekeskuse uutmoodi nädalakava.

Noortekeskuse peamised töövahendid praegusel ajal on Facebook ja Instagram, kus noortega hoitakse regulaarselt kontakti. Sel nädalal tutvustavad noortekeskuse töötajad oma igapäevatööd. Nii jagas päeva tegemisi ka Brita ise, samuti teisedki noorsootöötajad. Toimuvad live-suhtlused, videoõpetused ja mängud.

“Jagame jooksvalt oma kanalites ka teiste noortekeskuste põnevaid tegevusi ja postitame ise ka soovitusi ning tegevusi, mida noored saavad kodus üksi või koos perega teha.”

Suurimad väljakutsed

Brita sõnul on suurimateks väljakutseteks leida need õiged keskkonnad, mis võimaldaksid põnevaid tegevusi virtuaalselt läbi viia, kuid iga lisakonto tegemine võib noore jaoks olla tüütu. “Seepärast oleme praegu jäänud kasutama keskkondi, mis toimisid meil ka varasemalt – ehk Facebook ja Instagram,” räägib Brita.

Noorsootöötajatele on kõige keerulisem tööaja jaotamine, sest ideid on palju, kuid teostused võtavad aega.

“Esimesed päevad on tunne, et töö kestab hommikust hilisõhtuni.”

Nii isiklik kui ka tööalane suhtlus ja tegevus on koondunud ühte keskkonda, mis ei muuda olukorda kuidagi noorsootöötajate jaoks lihtsamaks. Samuti on positiivne konkurents päris suur, sest kõikvõimalikke tegevusi online’is pakuvad ju ka teised, mida noored saavad kodus kasutada. Seega on Brita sõnul noortel valik üsna lai, keda vaadata ja mida oma vaba ajaga kodus teha.

Mis teeb rõõmu?

Brita ütleb kohe, et rõõmu pakub see, et inimesed on neid märganud. Ka noortekeskuse kanalite jälgimised on oluliselt kasvanud.

“Mitmed lapsevanemadki on kirjutanud, et ka neil on meie tegevusi tore jälgida. Samuti on omad tuttavad ja sõbrad paremini aru saama hakanud, mis tööd me teeme ning toetavad meie tegevuste jagamise/jälgimisega ka meid.”

Kuna peamine ressurss on Brita sõnul ikkagi noorsootööaja ise, siis on noored praegu ka nende endi kohta palju uut teada saanud ja tagasiside noortelt on olnud vaid positiivne.

“Mulle tundub, et kõik hoiavad praegu rohkem kokku, tunnustatakse ja toetatakse üksteise tegemisi, ja seda ka noorsootöö valdkonnas.”


Hoidke ennast ja teisi, püsime kodus!