Kuidas saada üle kirjutamisblokkidest ja hirmust vigade ees? Mis on enamlevinud vead ja valearusaamad tarbetekstide osas? Mis “loom” see keel üldse on? Selgelt peab kõikidele küsimustele põhjapanevate vastuste saamiseks ikkagi ise koolitusel käima, kuid jagame mõningaid kõlavaid ja säravaid mõtteid koolituselt.

Koolitasid Marja Vaba (internetis tuntud ka kui Kõnetoru) ja õnneinspektor Tom (tuntud ka kui kääbuspuudel Tom). 

1. Keel on inimese supervõime! Ükski teine loom seda võimet ei valda. 
2. Sõnal on võim! Kipume küll teatud olukordades ütlema, et “need on lihtsalt sõnad”, aga ometi saab vaid sõnadega kinnitada ametisse presidendi, võtta laenu, kehtestada seadused ja nii edasi… Sest ka lepingud ja dokumendid koosnevad lõpuks… vaid sõnadest!
3. Ole teiste tekstide suhtes empaatiline! Keskendu kirjutatu mõttele, mitte sellele, kas kirjutaja kasutas oma- või võõrsõnu, kas leidus mõni kirjaviga või mitte. Vastupidiselt levinud stigmale, ei näita kirjavead tingimata inimese intelligentsi.
4. Kui su tekstil pole ühelauselist eesmärki, ära kirjuta! “Veereta” ja täpsusta oma mõtet seni, kuni lõpliku eesmärgi enda jaoks selgitada suudad.
5. Mõtle täpselt, kellele kirjutad! Millised sõnad talle selgemini mõistetavad on? 
6. Veebitekstis kirjuta kuni 15-lauselisi lauseid. Pikemaid lauseid inimesed tavaliselt lugeda ei jaksa. 
7. Ära mõtle üle! Lihtsalt hakka kirjutama. Tee vahepeal paus. Loe üle. Ja pole oluline, et su tekst on keeleliselt perfektne! On oluline, et sul on selge mõte ja tekst mõjub inimlikult ning isikupäraselt.
8. Tehisintellekti kasuta, aga ära teda usalda! Tehisintellekt on suurepärane abiline, kui mõte jookseb “kokku” või otsid head ideed ning ülesehitust, kuid keelekorrektuuris teda kasutada mõistlik ei ole.
9. Ära kunagi avalda tehisintellekti tekste ilma muutmata! Tehisintellekt õpib veebis leitavate teksti analüüsi ja tõenäosusvalemite (algoritmide) abil ennustama, milline sõna võiks tõenäoliselt eelmisega kokku sobida. Tehisintellekt ei tea, mis on tegelikult õige või vale. Mida rohkem me avaldame tehisintellekti poolt tehtud toimetamata tekste, seda vigasemalt hakkab see töötama, sest õpib omaenda vigase materjali pealt. 

Suur tänu Marja Vabale, kes tegelikult pakkus koolituse idee noorsootöötajate inspiratsioonipäeval pro bono (ehk tasuta) ise välja!

Sõnumi seadmise ja tarbetekstide kirjutamise kaheosaline koolitus toimus 22. märtsil ja 26. aprillil Tallinnas, ENKi kontoris ning oli osa meedia töörühma tegevustest.

Mõtted koondas Kristina Masen